Sibulatee lookleb mööda Emajõe kallast ja Peipsi äärt, läbides Alatskivi, Kolkja, Varnja, Kasepää, Kallaste ja Vara. Sellel teel näeb rändur kõrvuti elamas kaht rahvust ning saab näha siiruviirulist ja kullakarvalist kultuurikooslust. Eesti talupoja, saksa mõisniku ning vene vanausuliste kultuur moodustavad seal läbipõimunult ja üksteist mõjutades ainulaadse Peipsi-äärse kultuuri.
Sibulatee nime kannab aga ka kolm ja pool aastat sealkandis nii Eestist kui välismaalt saabunutele turismiteenuseid pakkuv ettevõtjate võrgustik. Sibulateel tegutseb mitukümmend ettevõtet, kes üheskoos tegutsevad selle nimel, et tutvustada igale külalisele ehedat Peipsimaad. Koostöös hoolitsetakse selle eest, et igaüks saaks elamuse kohalikust autentsest elu-olust, leiaks endale sobiva hubase või uhke öömaja ning saaks kõhu täis kohalikust toidust.
Peipsi pealt on jää läinud ja nõnda on sibulateelistelgi viimane aeg talveunest ärgata. 25. ja 26. mail avavad Sibulatee ettevõtjad oma uksed, et tutvustada külastajatele tõelist Peipsi ääre elu ja oma igapäevaseid tegemisi. Igaühel on võimalik proovida omal käel ja vastavalt oma maitsele elu Peipsi kalda elanikuna: seda nii vene vanausulise, eesti talupoja kui ka väärika baltisaksana. Sibulatee hooaja avasündmused kulgevad kahel päeval ning sissepääs on enamasti prii.
Laupäeval, 25. mail näitavad end lähemalt siinsest kolmest kultuurist kaks: eesti talupoja kultuur ja vene vanausulised. Päev algab Kivi Puhkemajades, kus soovijad saavad vana eestlase kombel vibulaskmist harjutada, ning jätkub samas meeleolus Liivi Muuseumis näidendi, ringmängude ja hobusõiduga.
Vanausuliste kultuuriga saab tutvuda Kolkja muuseumis ning Varnja Elava Ajaloo Muuseumi hoovis, kus parimad kokad panevad end proovile ja selgub Peipsiääre parim sibulapiruka küpsetaja. Kohalikud sibulapirukameistrid ootavad maitsjaid ja hindajaid. Samuti toimub Kolkjas orienteerumismäng, mis on mõnus ja huvitav võimalus tutvuda lähemalt Sibulatee ja siinsete kultuuridega.
Juba aastakümneid on sibulakasvatus olnud Peipsi piirkonnas elatusallikaks ning seetõttu ei saa sibula tähtsust kohalike elanike jaoks alahinnata. Siin kasvatatakse sibulat hoopis teistmoodi, kui enamik meist on harjunud nägema. Kuidas täpselt, võib igaüks tulla vaatama vana traditsiooni au sees hoidvasse Kostja sibulatallu.
Esimese tutvustamispäeva lõpetavad Kallaste linna ja selle vaatamisväärsusi näitavad giidituurid ning õhtune pidu Alatskivil Sepikoja trahteris. Pärast kosutavat und saab nädalavahetust jätkata Alatskivil, kus suursugune loss kutsub tutvuma baltisakslaste jälgedega. Lossipreilid räägivad täistundidel algavatel giidiprogrammidel lossi ajaloost ning sellega seotud lugudest, legendidest. Lossikeldris on end sisse seadnud käsitöötoad, kus igaüks endale oma kätega meelepärase asja saab meisterdada.
Maikuu lõpus avavad noored aidamehed uksed ka Alatskivi looduskeskusel, kus saab väljapanekute abil tutvuda Eesti loodusega ning siin elavate ja kasvavate liikidega.
Alatskivi looduskeskus on sel suvel avatud iga päev. 26. mail saavad huvilised lossipargis lisaks mõnusale piknikule ja jalutuskäigule proovida ka “lendavate taldrikute” pessaviskamist ehk kettagolfi.
Baltisaksa kultuuripäeva lõpetab Laura Põldvere ja Raivo Tafenau kontsert Alatskivi lossis.
Seega, maikuu viimasel nädalavahetusel on Sibulateel tegemist küll ja küll nii kohalikul kui ka kaugelt tulnud külalisel, nii vanemal ajaloo- ja kultuurihuvilisel kui ka väiksemal uudishimulikul. Meeles tuleb aga pidada sedagi, et ega Sibulatee kuskile kao ning need, kel maikuu lõpus juba aiatööde tõttu liiga kiire, on ka hiljem külla oodatud. Pikk, kaunis ja sibularohke suvi on ju veel ees! </span>Tõenäoliselt saavad külastajad piisava süvenemise korral sellest piirkonnast lummatud. Sibulateelised ise ütlevad: “Oleme võrgutatud”, ja võrgutatud saavad ka külalised.
Hooaja avamise sündmuste kava on nähtav Sibulatee kodulehel.
i
LILIAN EGOR
