Tulevaks suveks reisiplaane tehes tasuks kaugemate sihtkohtade kõrval kaaluda ka Sibulateel ja Romantilisel Rannateel seiklemist. Ah et kus need teed kulgevad? Sibulatee Peipsi järve ja Romantiline Rannatee Pärnu lahe äärt pidi.
Septembri viimasel laupäeval Palamusel peetud Suurel Paunvere Väljanäitusel oli Jõgevamaa Koostöökoja telgis askeldamas üsna kirju seltskond. Koostöökoda oli nimelt väljanäituse ajaks külla kutsunud ka teiste maakondade Leader-tegevusgruppide esindajaid ning nende räägitust ilmnes, et tugev koostöötahe on omane ka nendele gruppidele, kelle nimes sõna “koostöö“ otse ei kajastu. Sibulatee ja Romantiline Rannatee ongi kahe piirkonna inimeste koostööst sündinud ettevõtmised.
“Romantiline Rannatee on kümne Pärnu Lahe Partnerluskogusse ühinenud valla ühisturundusprojekt,“ ütles partnerluskogu projektinõustaja Marika Kose. “Koduleht on meil valmis, stiiliraamat välja töötatud ja kaubamärk registreerimisel. Ühisturunduse abil loodame tuua Pärnu lahe äärde senisest enam turiste ja tutvustada neile selle paikkonna kultuuri, ajalugu ja loodusväärtusi.“
Pärnu lahe äär ei ole väga tihedasti asustatud ning kui võõras sinnakanti satub, ei pruugi ta omapäi kõike põnevat üles leida. Romantilise Rannatee projekt koondabki selle kandi toitlustus-, majutus-, teenindus-, kultuuri- ja muid asutusi ning ettevõtjaid. Üheskoos käiakse end tutvustamas messidel ning üksteise ettevõtmisi promotakse ka kohapeal. Nii et kui seltskond puhkajaid või huvireisijaid ühte projektiga liitunud söögikohta, majutusasutusse või muuseumi satub, siis antakse neile seal asjatundlikku nõu, mida samas piirkonnas veel vaadata.
“Messidel, laatadel ja muudel vabaõhuüritustel käimiseks oleme soetanud endale projektirahadega peotelgi ning välikohvikuvarustuse,“ ütles Marika Kose. “Nimetamegi seda rändkohvikut Romantilise Rannatee kohvikuks ning kutsume sellistele väljasõitudele kaasa ka neid, kes vajavad alles julgustust toitlustusettevõtjaks hakkamisel. Anname neile nõu, mida ja missuguse hinnaga pakkuda jne. See on meie viis inimesi ettevõtluse alal n-ö järele aidata.“
Varblast Iklani
Kohaliku toidu propageerimisel ongi Romantilise Rannatee projektis päris suur roll. Näiteiks Tahkurannas peeti tänavu 20. augustil hapukurgifestivali, millel osales kaks tuhat inimest. Peipsi äär pole ju Eesti ainus kurgikasvatuspiirkond: seda aiakultuuri on edukalt viljeldud ka Pärnu lahe ääres.
Romantiline Rannatee kulgeb mööda 250 kilomeetri pikkust rannajoont Varblast Iklani või vastupidi.
“Tulevaks suveks saame Romantilise Rannatee ehk ka viitadega tähistatud. Stiiliraamatuid saame juba praegu jagada. Professionaalse fotograafi abi kasutades kavatseme teha korraliku tootekataloogi ning võib-olla liituda isegi mõne internetipoega. Nii ongi meie tegevusgrupp muutunud justkui turundusorganisatsiooniks. Et osalejaid on ettevõtmises palju, võtab asjade edenemine muidugi aega, ent kõige olulisem on see, et inimestel on tekkinud huvi ja usaldus,“ ütles Marika Kose.
Peipsi äärt mööda kulgeva Sibulatee projekti eestvedajateks on Auli Solo, Triinu Akkermann ja Liis Pärtelpoeg OÜst South-Estonia Destination Management Company ehk särasilmsed sibulatüdrukud, nagu Palamusel Sibulateed tutvustanud Marja Korpimäki neid nimetas. Marjat teatakse Jõgevamaal hästi: ta on Jõgevamaal Rannal tegutseva majutusasutuse Marjan Maja ja Tartumaal Alatskivil tegutseva restorani Apollo Belvedere omanik. Sibulatee-nimelisse peipsiäärsete turismiettevõtjate võrgustikku kuulub peale tema veel paarkümmend Tartumaa piires turismiteenuse pakkujat. Sibulatee moto on “Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri“. Tõepoolest: Peipsi ääres elavad koos eesti ja vene rahvusest inimesed, ent kultuuriliselt eristuvad õigeusklikest venelastest veel vanausulised.
Jõgevamaale Kurgitee?
Ka Marja Korpimäki kinnitab, et Sibulatee ettevõtmistega liitunute vahel on tekkinud väga hea koostöö, mille tulemusi oli näha juba sel suvel. 18. septembril peeti aga Apollo Belvedere’i hoovil Sibulatee lõikuspidu, mille käigus peeti maha esimesed sibulahakkimise maailmameistrivõistlused, kus igal võistlejal tuli peeneks hakkida viis sibulat kogukaaluga 200 grammi. Maailmameistritiitli võitis tartlanna Ulvi Lain, kes on Jõgeva linnapea Kalmer Laini abikaasa. Nii et küüslaugulinna linnapea abikaasa on, nagu selgub, maailmameister sibulatükeldamises!
Marja Korpimäki sõnul hakkab peipsiäärsetel sibulakasvatajatel müügiks mõeldud sibulavarud tegelikult juba otsa saama. Küüslauk ongi juba otsas. Mis ei tähenda, et kohalikud toitlustajad enam sibulatoite pakkuda ei saaks: saavad ikka. Tulevaks kevadeks plaanivad Sibulatee ettevõtjad üht suuremat laata, sügisesest sibulahakkimisvõistlusega lõikuspeost tahetakse aga kujundada tervet päeva hõlmav kogupereüritus. Küsimusele, kas Sibulateed Jõgevamaa poole pikendada pole plaanis, vastas Marja, et Jõgevamaa piirides võiks Peipsi ääres toimida hoopis Kurgitee.
Sibulatee ettevõtmistelegi on toeks olnud Leader-programmist taotletud toetused. Samast allikast pärit toetuse najal loodab Tartumaal Võnnu vallas Kurista külas tegutseva Jaago talu perenaine Inga Talvis oma tallu püsti panna käsitöömaja, kus saab käsitöölaagreid ja -koolitusi korraldada.
“Senini olen õpitube ja koolitusi teinud oma elutoas, aga lõpmatuseni nii tegutseda ei saa: eraldi ruume oleks vaja,“ ütles Inga Talvis, kes oli Palamusele kaasa toonud päris suure valiku eri kihelkondade rahvariideseeliku triibustikuga puuvillast kangast, mida ta hangib, nagu Põltsamaa Käsiteokoja rahvaski, Rakverest.
Inimeste huvi oma kätega millegi loomise vastu on Inga sõnul päris suur. Ta ise on seadnud prioriteediks arhailisemad töövõtted, nagu keraamika maapõletus jne.
“Tartumaa Arenduskoda on selline koht, kust ei saadeta sind kunagi ära soovitusega, et vaata ise, kuidas hakkama saad, vaid kuulatakse su idee ära ja hakatakse selle eest järgmisel hetkel võitlema niisama tuliselt, nagu omaenda idee eest,“ ütles Inga Talvis Tartumaa Leader-tegevusgrupi inimeste kiituseks.
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul otsustas koostöökoda teiste maakondade tegevusgrupid endale Paunvere väljanäituse ajaks külla kutsuda sellepärast, et mullusel väljanäitusel küsisid nii mõnedki kaugemalt tulnud inimesed meie Leader-grupi liikmetelt infot nende endi kodukandi Leader-tegevuse kohta.
“Mõtlesime, et parem oleks neil ju asjaomastelt isikutelt otse infot küsida,“ ütles Aive Tamm. Ja küsimist-kostmist Leader-telgis tõepoolest jätkus.
i
RIINA MÄGI
