Seto kultuuri hoitakse alal ka mujal Eestis, teiste seas ka Põltsamaal. Just kunagises Liivimaa pealinnas tegutseb juba kuuendat aastat kohalik setode selts.
“Igatusus oma juurte juurde tagasi pöördumiseks tekkis ligi kuus aastat tagasi,“ rääkis Põltsamaal elav MTÜ Jõgevamaa Setode seltsi “Kullakõsõ“ juhatuse esinaine Mari Noormets.
Ühiste juurte tunnetamine lõi aluse seto seltsi loomisele
Kogu Jõgevamaal ja sealhulgas Pajusi kandis elab üsna palju seto juurtega inimesi. Mari Noormetsa sõnul oli üheks julgustajaks seto seltsi asutamisel Põltsamaa kandi tuntud mees Jaan Haukamägi. Nii panigi Mari Noormets kuus aastat tagasi kohalikku ajalehte kuulutuse, kus kutsus seto juurtega inimesi endast märku andma. Esimene kokkusaamine Jaan Haukamägi organiseeritud endise Põltsamaa Autobaasi ruumes. “Esimene kokkusaamine toimus 2002. aasta augustis, osalesime kuuekesi,“ meenutas Mari Noormets. Kallistused, embamine ning rõõmupisarad lõid tugeva ühtsustunde ühiseid juuri omavate inimeste vahel ning seetõttu otsustati üsna pea uuesti kohtuda.
Sama aasta septembris koguneti juba Mari Noormetsa kodus. Ka siis saadi kokku kuuekesi, ent juba uuenenud koosseisus Esimesed kokkusaamised panid aluse regulaarsele kooskäimisele. Järgmise aasta kevadeks jõuti niikaugele, et mais registreeriti ametlikult tegutsev MTÜ Jõgevamaa Setode Selts. Seltsile lisaks tegutseb aktiivselt Põltsamaa seto koor “Kullakõsõ.“
Leelotamisoskus emapiimaga kaasa
Hiljem hakati koos käima Põltsamaal tegutseva lasteaia “Tõruke“ ruumes, kus Mari Noormets pensionile lisa teenimas käib.
Setode rahvakultuuri juurde kuulub lahutamatult leelotamine ja seetõttu hakati laulmistki proovima. “Seto rahvalaul tekib teatavasti kohapeal aset leidvast sündmusest,“ rääkis Mari Noormets. “Olen emapiimaga kaasa saanud teatud sõnavaru ja leelotamisoskuse.“
Nagu iga ettevõtmisega, oli ka leelotamisega alguses omajagu pusimist, kuid ajapikku saadi esmane leelotamisoskus siiski kätte. Ühised kooskäimisedki muutusid järjest populaarsemaks ning 2004. aasta sügisel oli seltsil juba 21 liiget. Leelotamistki oli juba sel määral harjutatud, et see andis julgust oma seto kooriga rahva ette astumiseks. “Tavaliselt oleme harjunud kooriks nimetama vähemalt mõnekümne liikmelist koos laulvate inimeste seltskonda. Setode puhul on nii, et ka alla kümneliikmelist leelotajate seltskonda nimetatakse kooriks,“ rääkis kohaliku seto seltsi eestvedaja.
Tänaseks on setod päris mitmel pool leelotamas käinud, viimati võis neid näha ja kuulata Põltsamaa lossipäeval. Setode seltski kogus järjest tuntust ning kõrghetkel kuulus selle ridadesse juba 80 liiget. Tänaseks päevaks on neist 4 seltsi liiget manalateele läinud ning praeguseks on seltsi hingekirjas 76 inimest.
Saavad aastapäevaks CD
Algselt iga kuu peetud kokkusaamisedki on harvemaks jäänud ja nüüd tullakse suurema seltskonnaga kokku enamasti erinevate pühade tähistamiseks. Näiteks tähistavad setod jaanipäeva kaks korda järjest. Esimest korda peavad setod jaanipäeva oma pere keskel ikka meile tavapärasel ajal.
Teine jaanipäeva tähistamine toimub paar nädalat hiljem õigeusu kiriku pühade ajal. Samamoodi tähistavad setod ka jõulusid. Üheks väga tähtsaks sündmuseks aastas on setode kuningriigi päeva tähistamine, samuti leelotajate kokkusaamised. Võimalusel käiakse külas ka teistel Eesti eri paigus tegutsevatel leelo kooridel või vahel ka leelotajate CD plaatide esitlustel. Kohalik seto selts tegutseb praegu selle nimel, et välja anda oma leelotajate CD plaat. Praegu kuulub kohalikku seto koori 12 leelotajat, ent paaril inimesel on tervisega probleeme ja nii saadakse sageli kokku kümneliikmelise seltskonnana.
Siinsete leelotajate lauludest koostatud CD plaadi esitlus tuleb tänavusel seltsi aastapäeva üritusel. Need laulud on kõik Mari Noormetsa loodud. Lapsepõlvekodus kutsuti Marit Manniks ja nii hakkab valmiv CD plaat kandma nimetust „Kullakõsõ Manni laulud.“ Setod on esitanud seto leelolaulud ka UNESCO pärandi nimistusse kandmiseks.
Rahvariided ja ehted – ajalugu ja tänapäev käsikäes
Mari Noormetsa sõnul on setode koori rahvarõivad valminud osaliselt oma näputöö tulemusena, osaliselt aga hangitud nende inimeste käest, kes veel vanu rahvariideid alles olid hoidnud. Muud ehteid lasti valmistada Mikitamäel elaval ehtemeistril, sõled aga telliti Tartu ARS Metallitöö OÜ-st.
Mari Noormetsa sõnul paljud inimesed seto rahvalauludest aru ei saa ja eelarvamusega suhtus leelotamisse ka tema enda abikaasa. Ent peale seda, kui Mari hakkas mehele laulude sõnu ilma leelotamata lihtsalt ette lugema, tajus abikaasagi vähehaaval seto laulude sügavat ja mõtlemapanevat sisu. Mari Noormets lausus, et eks eriti tõsiselt hakkab inimene elu üle mõtisklema ja soovib oma juurte juurde tagasi pöörduda ikka vanemas eas.
Paraku asub Mari lapsepõlvekodu teisel pool Eesti praegust riigipiiri, mistõttu pole lapsepõlvekodu külastamine kuigi lihtne.
Uurides seto seltsi kuuluvate inimeste elulugusid, avastas kohaliku seto seltsi esinaine, et nende ridadesse kuulub tervelt 34 inimest, kelle lapsepõlvekodu asub teisel pool Eesti piiri. Teisel pool piiri elab ka Mari õde. Temal küll on Eestit lihtsam külastada, sest omab mõlema riigi passe.
Tänavu augustis peetakse Petseri lähistel asuvas talumuuseumis seto perede kokkutulek, millest ka Eestis elavad seotud osa võtma sõidavad. Seda üritust toetab Setomaa Valdade Liit. Täpsemalt saab teisel pool piiri korraldatav festival teoks 28. augustil, mil Petseri kloostris tähistatakse Maarjapäeva. Praeguseks soovib Eestist festivalile sõita enam kui 200 inimest. Mari Noormetsa sünnikodu asub
Seto päritolu ei pea häbenema
Enamasti saavad Põltsamaa setod viimasel ajal kokku lasteaia “Tõruke“ ruumes. Vahel tullakse kokku kohalikus “Setotares,“ mille on oma kodumaja teisele korrusele rajanud Mari Noormets. “Setotares“ on läbi viidud setodele kohast käsitööpäeva Istjat.
Talvist käsitööpäeva korraldatakse talvisel ajal ja see on mõeldud seltsi naisliikmetele. Istja on vahel kahel päevalgi toimunud, ent siis ei jääda kohapeale ööbima, vaid näputöö tegijad tulevad järgmisel päeval „Setotaresse“ tagasi. Ühel korral käis näputööd õpetamas isegi üks seto kultuuri asjatundja Põlvast.
Kõige tähtsamaks sündmuseks setode seltsi liikmete jaoks on aastapäeva üritused, mis on läbi viidud Põltsamaa kultuurikeskuses. Sealsamas on üleval olnud setode käsitöö näitus.
Mari Noormets kutsub kõiki seto juurtega inimesi julgesti endast märku andma. Jõgevamaa seto seltsi juht usub, et setosid on rahva hulgas rohkem kui seto seltsidesse kogunenud liikmeid.
Noormetsa hinnangul häbeneb osa inimesi tunnistada, et ta on päritolult seto. “Setod olid ju vaesed ja vahel ka harimatud, mitte jõukad ja uhked nagu mulgid. Võib-olla on see ka põhjuseks, miks ei julgeta oma päritolu tunnistada,“ lisas Noormets. Tema ise setoks olemist ei häbene ja pigem tunneb uhkust selle üle, et on ühe väga omapärase ja vähemalt tänapäeva Eestis üsna tuntud rahvakillu liige. Samas loodab Mari Noormets, et valebäbist saavad üle ja nendega liituvad ka kõik teised seto juurtega inimesed.
“Mina olen seto rahvakultuuri pärandi hoidmise ja avalikkusele tutvustamisse pannud hulga isiklikku raha. Kuid ma ei kahetse seda, vaid tunnen headmeelt selle üle, et saan anda oma panuse seto kommete ja tavade ning kuulsa seto leelotamise alalhoidmiseks ja tulevastele põlvedele edasiandmiseks,“ rääkis Mari Noormets uhkustundega hinges.
iii
TOOMAS REINPÕLD
