Selleks, et olla turul edukam, tuleb tööstusettevõttel tavaliselt investeerida tehase laiendamisse või uute seadmete soetamisse. Tänapäeval on aga oluline ka mitmesuguste sertifikaatide omamine. Painkülas tegutsev AS Scanola Baltic sai näiteks hiljuti toiduohutuse juhtimissüsteemi FSSC 22000 sertifikaadi, mis aitab neil toodetavat rapsiõli rohkem ja kaugemale müüa. Samal eesmärgil on hangitud ka koššer- ja halal-sertifikaat.
Möödunud aasta oktoobrist on Scanola Baltic rapsiõli tootmine ja pakendamine, samuti päevalilleõli (seda tehas ise ei tooda, vaid ostab sisse) pakendamine kaetud FSSC 22000 toiduohutuse sertifikaadiga.
„Toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaadi omamine on firma lepingupartneritele ja tarbijatele märgiks sellest, et meie tootmisprotsessis on kõik riskid maandatud ning et meilt tuleb kvaliteetne toode,“ ütles AS-i Scanola Baltic müügidirektor Alo Süvari.
Tema sõnul on sedalaadi kindlustunne eriti oluline kauplustekettidele, kes müüvad Scanola õli omamärgitootena. Kett võtab ju omamärgitoodete eest täisvastutuse ning nad ei taha seista fakti ees, et peavad ebakvaliteetse tootepartii tagasi kutsuma.
„Meie jaoks oli toiduohutussertifikaadi taotlemisel põhiargumendiks soov osaleda Põhjamaade kauplustekettide omamärgitoodete hankekutsetel. Soomes saimegi hiljuti „jala ukse vahele“, Eestis seob meid aga mitme kauplusteketiga juba pikem sellealane koostöö,“ ütles Alo Süvari.
Tema sõnul hakati FSSC 22000 sertifikaadi saamiseks vajalikke ümberkorraldusi tegema juba 2017. aastal. Samas kinnitas ta, et toiduohutuse seisukohalt olid neil ka varem asjad väga hästi, nii et palju muuta ei tulnud. Üht-teist siiski tehti: sisseostetavat toorainet hakati põhjalikumalt ja sertifikaadi nõuetest tulenevatest aspektidest kontrollima, rajati juurde kaardilukusüsteeme, mis välistavad kõrvaliste inimeste tootmisruumidesse sattumist, vahetati välja lampe — selliste vastu, mille puhul on pirni plahvatamine ja klaasikildude tootesse sattumine välistatud, pakendamisosakonda loodi puhverala, kus osakonda sisenejad saavad selga ühekordsed katterõivad ning desinfitseerivad jalatsid desomatil. Piirati ka inimeste kulgemist alal, kus liigub lahtine toode.
Riskid tuleb välistada
„Lahtisel kujul läbib õli meil küll ainult kolmesentimeetrise teekonna, mis jääb õlidüüsi ja pudelikaela vahele. Kui pudel täis, on sellel juba sekundi pärast kork peal. Aga võimalikud riskid tuleb ikkagi välistada,“ ütles Alo Süvari.
Scanola kvaliteedijuht Kaari Helstein lisas, et kõige keerulisem oli läbi mõelda, mis riskid tehase tootmist seest- ja väljastpoolt ohustada võivad, ning inimestele uued nõuded selgeks teha.
„Koostasime mitmesuguseid juhendeid, aga istusime ka töötajatega palju koos ja arutasime asju läbi. Nad mõtlesid kaasa, esitasid rohkesti küsimusi ja on nüüd toiduohutuse alal palju teadlikumad. Nende mõttemaailm on muutunud,“ sõnas Kaari Helstein.
Sertifikaadi väljastas Scanolale kolmeks aastaks Bureau Veritas, mille esindaja viis läbi mitu auditit. Tulevikus tuleb valmis olla ka kordusaudititeks ja büroo esindajate ette teatamata kontrollkäikudeks.
Alo Süvari sõnul saab tootmisprotsessi ohutust tõestada ka ilma sertifikaadita, aga kui sertifikaadi nõue on püstitatud, siis on eelis sellel, kes seda omab. Nii et sertifikaadi omamine aitab toodet rohkem ja kaugemale müüa.
„Meie tehas on Eesti jaoks liiga suur, nii et koduturul on meil üsna keeruline müüginumbreid kasvatada. Seepärast näeme sihtturuna eelkõige naaberriike. Lätis ja Leedus ongi meil asjad juba hästi, Soomes ja teistes Skandinaavia maades on vaja veel tööd teha. Soomes tegutseb meil isegi oma müügijuht ja mullu kasvatasime müüki Soomes 50 protsenti. Perspektiivse turuna käsitleme aga Lähis-Ida,“ ütles Alo Süvari.
Selle piirkonna riikidest müüb Scanola praegu õli vaid Iisraeli, ent tulevikus loodetakse leida partnereid ka mujal Lähis-Idas. Sellest tulenevalt hankiski Scanola endale lisaks koššer-sertifikaadile, mis võimaldab müüa õli juudiusu kombeid järgivasse Iisraeli, ka halal-sertifikaadi, mis võimaldab õli müüa islamiriikides. Alo Süvari selgitas, et koššer- ja halal-sertifikaadi saamiseks ei pidanud Scanola oma tootmises midagi muutma: vajalikud nõuded olid niigi täidetud.
Eestisse 35 protsenti
Scanola õlitoodangust jääb Eestisse umbes 35 protsenti. Piiritagustest partneritest on tehasel tekkinud põnev koostöö norralastega, kes ostavad Scanolalt mitmesuguseid lisaainetega õlisegusid kala küpsetamiseks. Tegemist pole jaemüügi-, vaid tööstuslike toodetega, mis lähevad välja tuhandeliitristes vedelaine tsisternides. Ostjaks on konkreetne klient, kellel on üle Norra mitmeid kalatöötlemistehaseid. Scanola esindajad käisid ka eelnevalt kohapeal tootmisprotsessiga tutvumas, et osata kliendi nõudeid paremini täita. Põnevamatest kohtadest müüb Scanola rapsiõli ka Küprosele, aga sealne klient kasutab seda margariini toorainena. Küprose köögis eelistatakse küll teistsuguseid õlisid, kuid Scanola on saanud sinna ka pakendatud rapsiõli müüa, kui see on olnud odavam kui teised õlid.
Eelpool oli juttu sellest, et Scanola soovib osaleda Põhjamaade kauplustekettide omamärgitoodete hankekutsetel. Mullu käisid tehase esindajad ka Hollandis omamärgitoodete messil PLMA 2018 Amsterdam.
„Esimesel katsel me sealt ühtegi klienti ei leidnud, ent me ei jäta jonni ja läheme targema ja kogenumana tagasi,“ kinnitas Alo Süvari.
Tema sõnul müüb Scanola mahutoodet, seepärast on ettevõtte jaoks oluline tootmisvõimsuse maksimaalne koormamine.
„Eelmine aasta oli meie jaoks edukas, tootmismaht oli kõigi aegade suurima lähedal ja käive 64,4 miljonit eurot ehk üheksa miljoni võrra suurem kui 2017. aastal. Heade tulemuste saavutamisele aitas suuresti kaasa müük Iisraeli ja Soome. See aasta kindlasti nii hea ei tule, sest põllumeestel oli mullune rapsisaak põua tõttu kehv ning rapsiseemnevarud seetõttu tehase vajadusest väiksemad,“ nentis Alo Süvari. „Rapsiseemet maailmas muidugi on, ega see otsa pole saanud, aga küsimus on hinnas. Kui ostad tooraine liiga kallilt, on ka toode kallis ja sa ei saa seda müüa. Hetkel on meie pressimisvõimsus rakendatud kahe kolmandiku ulatuses.“
RIINA MÄGI
