Vaigamaa sepikoja omanik Rene Puusepp valmistab metallist nii tööriistu kui kaunistusi, tegeleb keevitamise ja restaureerimisega. Tema kaugemad kliendid on olnud Siberist.
Rene Puusepp tegutseb eraettevõtjast meistrimehena üheksandat aastat. “Muinasmaakonnaga seotud nimi sai firmale valitud huvist ajaloo ja vanaaegsete esemete vastu. Töökoda on asunud erinevates paikades. Praegu on selleks garaaž Jõgeva linnas Allika ja Aasa tänava piirkonnas.”
Pannist sai prügikühvel
Sageli valmistab Puusepp tarbeesemeid ja kunstsepiseid vananenud ja kulunud asjadest. “Olen taaskasutuse ja säästliku eluviisi pooldaja. Vanast nõukaaegsest pannist meisterdasin prügikühvli, mis on kahtlemata tugevam poes müüdavatest plastkühvlitest. Kasutuskõlbmatuks muutunud raudrehast olen aga teinud ankrukujulised nagid sauna eesruumi.
Enamik töid on eritellimused, kliendid saavad sõna sekka öelda, oma soovid teatada ja mõõdud anda. Kaugeim paik, kuhu olen sepatööd teinud, on Siberi taiga. Sinna telliti sepis juubelikingiks. Üles leiti mind interneti kaudu. Tellimuse saatsin tuhandete kilomeetrite taha postipakiga,” rääkis meister.
Rene Puusepp näitas oma töökojas ka kartulivõtmiseks valmistatud esemeid, mis populaarsed tööriistad hobipõllumeeste hulgas.
Hea turg Paunvere laadal
Aeg-ajalt kohtab sepp Puuseppa ka laatadel. “Olen kohal olnud Jõgeva linnapäevade kevadlaadal ning Suurel Paunvere laadal ja väljanäitusel Palamusel, kus uudistajaid ja ostjaid ikka jätkunud. Mõnikord võtan kaasa ka hobuserauad. Nende vastu on aga huvi küllalt tagasihoidlik. Nimelt usutakse, et hobuseraud toob õnne siis, kui ta on olnud juba hobuse kabja all.”
Metalli restaureerijana annab Rene Puusepp tagasi kunagise ilu ja vastupidavuse mitmetele esemetele, näiteks uste käepidemetele, kaunistustele kalmistute väravatel ja hauaplatsidel.
Rene Puusepp lõpetas Tartu kutseharidusekeskuse keevitaja erialal, sepaks õppis Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis ning legendaarse Tartu sepa ja ehtekunstnikku Meelis Säre (1960-2014), hüüdnimega Vanakaru, juures. Kolonelleitnant Säre oli Kaitseliidu Tartu maleva rajaja ja esimene pealik.
Nüüdseks ise meistrivilumused omandanud Rene Puusepp tutvustaks meelsasti sepikoda ning jagaks oma oskusi ja teadmisi kooliõpilastele. “Arvestades sepatööga kaasnevaid ohte (kuum raud jms ), võiksid koolitusele tulla noored alates kuueteistkümnendast eluaastast. Sepikojas on tarvis juba täiskasvanulikumat mõtlemist. Korraga võtaksin kaks õpilast, sest siis jõuan nendega piisavalt tegeleda.”
Vajadusel töötab ööpäevaringselt
“Minule teadaolevalt on Eestis ka kolm naisseppa, võib – olla ka rohkem,” vastas Puusepp küsimusele, kas sepatöö on jäänud vaid meeste pärusmaaks.
Rene Puusepp saab eraettevõtjana ise valida, millal sepatööd teeb. “Kiirel ajal on tulnud töötada ka praktiliselt kakskümmend neli tundi järjest. Sepatöö on küllalt väsitav. Tervisele pole aga mulle õnneks hakanud.”
Ajaloohuvilisena on Rene Puusepp kaasa löönud Kassinurme linnamägedes toimunud Mütofestidel. Kollektsionäärina peab ta oma kogu üheks huvitavamaks esemeks viikingikirvest, mille vanuseks arvatakse tema sõnul olevat paar tuhat aastat.
JAAN LUKAS
