Ilusaks muutunud Sadala Külade Seltsi rahvamajas võeti kõiki tulijaid vastu kui kalleid külalisi. Üheperetunne tekkis kohe, sest külaaktivistid on teatavasti rõõmus rahvas ning ühtliiki asjaajamised, koolitused ja ühes suunas mõtlemine on enamikku neist omavahel varemgi kokku viinud. Nii kulgesid mõttevahetused ja arutlused mõnusalt koduses õhkkonnas, mida juhtis liikumise Kodukant Jõgevamaa ühenduse koordinaator Pille Tutt, kes on ühtlasi kohaliku külade seltsi juhatuse aseesimees.
Kindlust lisasid maavanema Aivar Koka toetavad sõnad, tervitused Torma vallavanemalt Riina Kullilt ning Riigikogu liikmelt Mati Kepilt. Seejärel jätkus kõnelusi pidulikult süüdatud sümboolse foorumitule paistel õige mitmeks tunniks. Sellele järgnenud seltskondlik osa möödus rahvalikus laadis nagu külakogukondadele kohane ning Võisiku küla hakkajatest naistest koosnenud kapelli saatel.
Traditsioonid ja uued võimalused
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Vello Tafenau tutvustas külaliidritele variante ja võimalusi, kuidas saada rahalist tuge läbi liikumise Kodukant ja riigi tasandil. Emeriitprofessor Helmut Piirimäe valgustas seltsiliikumise ajalugu üldse, sealhulgas kohalike kultuuri- ja haridussetside tegevust, mis on olnud paljude praeguste seltside eelkäijad.
Ilmekalt ja elavalt kõneles professor Ülo Vooglaid külade, inimeste, traditsioonide hoidmisest, elukeskkonnast ja koolitusest kui sillast tulevikku, peamistest probleemidest ja takistustest külaliikumises jms ehk üldkokkuvõttes teemal “Omavalitsus ja küla”. Jõgevamaa külaliidrite ees polnud ta mitte ainult kui lektor, vaid ühtlasi ka kui Lohu külavanem Raplamaalt, kel peale teaduslike põhjenduste oli kogemusi ja näiteid igapäevaelust võtta. Siinmail käis ta külaelu teemal esinemas ka neli aastat tagasi ning seega oli tal hea võimalus võrrelda, kui palju elu ühes paikkonnas vahepeal edasi on läinud. Et asjad on päris palju edenenud, seda tuli külalislektoril tõepoolest tunnistada.
Ülo Vooglaid rõhutas külaelu eestvedajate puhul eriti teadmiste, oskuste ja kogemuste ühtsust, meie-tunde kujundamist, julgust otsustada ja vastutada. ?Külaliikumise mõte ja tähendus on eelkõige hoida elukeskkonda,” leidis ta. “Eesti külas peab hoidma kultuuripõhja, kus see olemas, kõigest jõust. Selle nimel pole ükski pingutus liiast.?
Kogemusi meilt ja mujalt
Päeva ametliku osa lõpupoole esitleti Aasta Küla Kamari Jõgevamaalt ning maakonna uusi külaliidreid. Idavirumaalaste tervitused andis edasi sealse külaliikumise aktivist ja Krabuli külavanem Kersti Tammesaar, kes kõneles oma küla traditsioonilistest ettevõtmistest. Nagu selgus, tunneb Kersti Tammesaar üsna hästi ka Jõgevamaad, sest on varem kakskümmend aastat Põltsamaal elanud.
Mati Ulm Aasta Külast Uljastest Ida-Virumaalt leidis, et ilmselt on tiitlit raskem hoida kui selleni jõuda. ?Meil on selline kõige tavalisem väike küla. Oleks kõik külad sellised tavalised, kus üksteisega hästi läbi saadakse,? ütles ta ning soovis kõikidele vaimuteravust, vastupidavust ja ühtehoidmist, sest just nende omaduste najal saab eesti küla edasi elada. Ühtlasi kõneles Mati Ulm nende küla ähvardavast “põlevkivitondist” ja mis see kõik endaga kaasa võib tuua ning avaldas lootust, et siinsed inimesed nende muret mõistavad ja toetavad, kui vaja.
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse esimees Liia Lust andis ülevaate ühenduse tegevusest ja käsil olevatest projektidest. Lektoritele ja külalistele kingiti sümboolsed kaunistatud ämbrid ? selle nimel, et leitaks alati ja kõiges ühine nõu ja et osataks hoiduda ämbrisse astumast. Koolituse “Säde küladesse” läbi teinud uued külaliidrid said aga kingiks sädelevad tähekesed.
Välja oli pandud kaks ka näitust. Üks kajastas külaseltside tegevust, teine külaturismi üle Eesti. Ametlike kõneluste lõpus ilmusid saali kadrid Tabivere-kandi küladest, sest oli ju ikkagi kadripäev.
VAIKE KÄOSAAR
