Majade vahel ja asula servas tühermaadel jalutab vanapapi, kellel rihma otsas kaasas pisike valge koer. Sellest ?paarisrakendist? mõni samm ees- või tagapool kõnnib aga pikakarvaline uhke maniskiga kass. Kõrvaltvaatajale jääb mulje, et kass mängib koera ja mehega ?luurekat?. Kord jääb ta neist maha, kord jookseb kõrvalt mööda ja hiilib põõsastes, siis astub jälle asjaliku sammuga eespool.
Selgub, et mõlemad neljajalgsed on ühe pere loomad ja kui koeraga kõndima minnakse, ei raatsi kass, kes muidu ju küll omapead kõndija peaks olema, neist maha jääda.
?Ei ta jää, jah, meist maha sammugi. Passib alati peale, kui Pitsuga läheme,? rääkis vanaonu, kellel loomadega mitu korda väljas käimine ainus meelelahutus ja kohustus.
KAIE NÕLVAK
