Üks mu hea tuttav on täiesti veendunud, et Alam-Pedja looduskaitseala Selli-Sillaotsa õpperaja on läbi käinud enamik eestimaalasi ja üsna aukartust äratav hulk välismaalasigi. Püüan talle alati rahulikult selgeks teha, et külastajaid on olnud küll sadu tuhandeid, kuid päris kindlasti pole kõik eestimaalased veel Alam-Pedja populaarseimale õpperajale saanud.
Esiteks sellepärast, et rada pole nii kaua kasutuses olnudki, et võiks väga julgeid järeldusi teha. Ja teiseks on piisavalt palju inimesi, kes kohe kuidagi sohu tulla ei taha. Ja neid juba niisama lihtsalt kohale ei meelita.
Et see tulek neile aina lihtsamaks ja meeldivamaks teha, selleks uuendatakse ja parandatakse pidevalt laudteid ja hakkpuiduga kaetud radasid. Fakt on, et Alam-Pedja lõunapoolsesse ossa Laeva valda jääv
Selli-Sillaotsa õpperada on sügisest aina kergema jalatsiga läbitav. Ja suvel võib tulla suisa sandaali või suvise “plähviga”, sest matkasõprade jalge alla on maetud kümneid tuhandeid eurosid Euroopa Liidu maksumaksja raha.
Nimelt rekonstrueeris Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme “Looduse mitmekesisuse säilitamine” investeeringute kava alusel eraldatud raha toel sellel rajal infrastruktuuri. Selli-Sillaotsa õpperajal kaeti 400- meetrine rajalõik hakkpuiduga ning uuendati laudteed 170 meetri ulatuses. Valminud tööd tegi füüsilisest isikust ettevõtja Priit Tambet.
RMK Ida-Eesti piirkonna endine külastusjuht Eerika Purgel kinnitas, et raja uuendamine oli väga vajalik. “See aitab loodushuvilistel turvalisemalt rajal liikuda ning aitab vältida loodusväärtuste kahjustamist. Kindlasti on väga oluline, et see rada oleks läbitav ja heas seisukorras. Raja kasutaja jaoks tähendab see võimalust meeldivalt looduselamusi ammutada ning turvaliselt ja kuiva jalaga soos liikuda. Samuti annab see külastajatele suuremad ja lihtsamad võimalused ennast loodusteadmiste vallas harida, sest tegemist on õpperajaga, mille ääres tutvustatakse üldsusele ka kohalikke loodusväärtusi.
Õpperaja Selli-poolne laudtee oli varem üsna pehme ja kohati ka väga lagunenud ning RMK loodusvahtidel tuli seda alalõpmata putitada, et matkajad oma jalgu ei vigastaks. Väga palju kahjustas laudteed ka viimane lumerohke talv.
Vesisemate olude tõttu on laudtee Selli-Sillaotsa rajal tingimata vajalik. Paraku pole laudteejupp astumiseks nii mõnus kui hakkpuidurada, sest lihtsam on libastuda ja veel lihtsam komistada. Nii et laudteel pole võimalik käia, nina taeva poole, ja puulatvu vahtida — võib ninali kukkuda.
Hoopis mõnusam on astuda hakkpuiduga kaetud rajal. Varem kasutati selleks peamiselt haavapuitu, mis oli odavam, kuid rada kippus muutuma libedaks. Isegi metsloomad olid haavahakkel hädas. Nüüd kasutatakse loodusradadel peamiselt okaspuuhaket, sest see kestab kauem. Näiteks männi kasuks räägib ka tema parem vastupidavus puidumädanikule. Väga pikaealine pole ka see rada, sest matkajad tallavad selle niiskemates lõikudes hooaja või paariga maa sisse.
Kui rada valmis sai, võis see algul tunduda liiga kõrgena, kuid juba paari kuu pärast oli päris normaalse kõrgusega.
Kes veel hilissügisesel Alam-Pedja looduskaitsealal ja rabas enne lume tulekut ära tahaks käia, on igal juhul teretulnud uudistama, uusi rajalõike oma jalaga ära proovima. Ja võtke kindlasti ka sõbrad kaasa!
Alam- Pedja looduskaitsealal on ERF rahalisel toel palju ära tehtud
*2010. aastal on projekti raames rekonstrueeritud:
*Kirna õpperajal 12 infotahvlit
*Altmetsa ja Pedja jõe lõkkekohad
*2011. aastal on projekti raames rekonstrueeritud:
*Selli-Sillaotsa õpperajal kaetud 400 meetrine rajalõik hakkepuiduga
*Samas uuendatud laudteed 170 meetri ulatuses
i
*2011. aastal rekonstrueeritakse Kirna õpperajal 10 silda
*Tööd käivad, ehitajaks on firma Stesamex (juhataja Andres Stein)
*Projekt kestab 2010. aasta 27. aprillist kuni tänavu 27. detsembrini
*ERF-ist eraldati nendeks töödeks kokku 35760,29 eurot
i
HELVE LAASIK
