Selles sõbralikus ja hubases majas

Lasteaia Karikakar hoone asub Pae tänaval. Sellise nime andis majale lasteaia esimene juhataja Kadri Peterson, kes pidas silmas hoone valget fassaadi ja kollases toonis koridore.

Karikakras on läbi aegade tegutsetud selle nimel, et väikesed kasvandikud oleksid elurõõmsad ja julged, oskaksid näha looduse ilu. Karikakras võib sageli laulu kuulda, lauluvõistlused on saanud traditsiooniks. Juhataja kohusetäitja Mare Suviste sõnul peetakse oluliseks, et iga poiss ja tüdruk, kel vähegi laululusti, võistlustel kaasa lüüa saab. Muusikaõpetaja Merike Siirak valib igale lapsele sobiva laulu. Hiljutisel lauluvõistlusel olid tublimad 3-4 aastastest Hanna Kuusvere, Emili Selgis, Ann-Marii Simmo, 5-aastastest Mareeta Ojasaar ja Sten Siirak, 6-7 aastastest tüdrukutest Kaidi Mikk, Kreete Pärtelpoeg ja Karoliina Samalova, 6-7 aastastest poistest Hindrek Reiman, Sander Lillemägi ja Mihkel Ander Polli. Lauluvõistluse läbiviimist toetasid Kreete, Ann- Marii ja Hanna vanemad.

Karikakral on ka päris omad laulud. Laulu lastele kirjutas õpetaja Galina Erikson. Õpetaja abi Hildegard Puusta tegi aga väga ilusa ja südamliku laulu lasteaia täiskasvanutele, seda laulab Karikakra naisansambel. Mõlemad laulud viisistas muusikaõpetaja ja need tulevad esiettekandele lasteaia sünnipäevapeol.

Looduses on lasteaiapere lemmikpaigaks Kassinurme mäed. Vaadeldakse loodust, kuulatakse pajatusi Kalevipojast, mängitakse mänge, mis just vabasse loodusse sobivad. Tagasi jõutakse väsinutena, kuid rõõmsatena ja uute elamuste võrra rikkamatena.

Karikakra pedagoogidel jätkub aega ja oskusi tegelda iga lapsega. Väga olulist tööd laste kõne arendamisel teeb logopeed Ulvi Valdmaa. Uusi mõtteid ja tegemisi on lasteaeda toonud liikumisõpetaja Aimur Säärits. ?Meil on hea meel, et oleme üks väheseid lasteaedu Eestis, kus on meesõpetaja. Aimur oskab kogenud treenerina arendada laste kehalisi võimeid, anda neile mitmekesisemaid liikumisvõimalusi,? rääkis Mare Suviste.

Selleks, et lasteaed hästi toimiks ja lastel turvaline oleks, kannavad hoolt ka remondimehed Mait ja Sergei, pesutädi Juta, raamatupidaja Margit, majandusjuhataja Meeri, tervishoiutöötaja Heli.

Lasteaia Karikakar sünnipäevapidu lastele toimub 31. märtsil Jõgeva kultuurikeskuses, kus avatakse ka laste tööde näitus. Pidulik aktus lasteaiamajas algab 1. aprillil kell 13.30.

4.-6. aprillini on lasteaeda oodatud kõik selle endised kasvandikud, kes oma lapsepõlve meenutada soovivad.




Siin me oleme, Karikakra rühmad

Väikesed Päikesed

Meie lasteaia kõige väiksemate poiste ja tüdrukute ehk sõimelaste seltskonda kutsutakse Päikese rühmaks. Sõimelaste aeg kulub peamiselt mängimisele. Samaaegselt õpitakse juba maast madalast tundma ümbritsevat maailma. Nii saavad selgeks värvid, lindude- loomade ja esemete nimed. Kuulatakse jutukesi, loetakse luuletusi, lauldakse ja liigutakse muusika saatel. Kevadeks saadakse selgeks väike lavastus, millega esinetakse teiste rühmade õpetajatele. Selgeks saavad oskused, kuidas olla kena ja puhas, hoida oma tervist.

Sõimelaste päevad muudavad huvitavaks ja sisukaks õpetajad Aino Miil ja Malle Saaremägi ning õpetaja abi Hildegard Puusta.

Vahvad Mesimummid

?Mesimummi? rühma hommik algab kättpidi teretamisega. See komme õpetab viisakust, samuti julgust ja eneseväljendusoskust. Kõik see on mesimummide ning nende õpetajate Auli Kõre, Galina Eriksoni ja õpetaja abi Tiina Peterselli jaoks äärmiselt oluline.

Hommikuringis on tähtsaks töövahendiks peegel hääle- ja keeleharjutusteks, et omandada hea diktsioon ja ilmekas väljendusoskus. Igaüks saab peeglist vaadata oma huulte ja keele liikumist hääldamisel ning näoilmet näiteks luuletuse lugemise ajal.

Lasteaia sünnipäeval etendab Mesimummide rühm omaloomingulise näidendi ?Karikakra pood?, milles osalevad lasteaia rühmade nimelised tegelased Päike, Mesimumm, Sajajalgne, Liblikas ja Lepatriinu.

Lõbusad Sajajalgsed

Vahel tundub. et terve rühm on täis sibavaid, tippivaid, hüppavaid, tantsivaid ja libisevaid jalgu. See ongi Sajajalgsete rühm. Need poisid ja tüdrukud jõuavad igale poole õigeks ajaks. Vahel ka sinna, kuhu vaja poleks. Oskuslikult suunavad lapsi õpetajad Ilme Korb, Silja Aus ja õpetaja abi Maire Teder.

Muude tööde-tegemiste kõrval on ?sajajalgsetel? vaja ka lasteaia akvaariumikalade eest hoolitseda. Sajajalgsete rühm on tore ja omalaadne ka seetõttu, et siin saavad koos olla vennad-õed, kui nad ise ja nende vanemad seda soovivad.

Tublid Liblikad

Liblika rühm on 5-7 aastaste laste päralt, kellele seltsilisteks ja nõuandjateks õpetajad Liisi Poom ja Katrin Kriiska ning õpetaja abi Maire Lukk.

Rühma päev algab hommikuringiga, kus ees seisvad toimetused läbi arutatakse. Lasteaiapäeva mahuvad mängud, samuti mitmete oskuste ja võimete harjutamine. Selgeks saavad ka käitumisreeglid, mis olulised suhtlemisel nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega. Et peagi jõuab kätte kooliminek, harjutatakse neid oskusi, mis soodustavad sujuvat sisseelamist kooliellu.

Igal aastal õpitakse selgeks näidendid jõulupeoks ja kevadpeoks. Alati tähistatakse rühmades emade- ja isadepäeva. Toredaks traditsiooniks on saanud kevadpidu, mis jätkub õues grillimise ja piknikuga.

Teadmishimulised Lepatriinud

Lasteaia kõige vanemad lapsed käivad Lepatriinu rühmas. Peagi ootab neid lapsi koolitee, mis määrab palju ka lasteaiapäevade sisustamisel. Igal nädalal on tähe- ja numbripäev. Harjutatakse lugemist ja veidi ka kirjutamist. Mõistagi ei unustata mängu. Õpetajad Krista Annuk, Marge Põdra ja õpetaja abi Ülle Valgemäe oskavad õppimise vastu huvi tekitada läbi mängu.

Rühma üritustel osalevad aktiivselt lapsevanemad. Kui tavaliselt esinevad pidudel lapsed emadele-isadele, siis Lepatriinurühmas juhtus, et isadepäeval mängisid hoopis isad lastele muinasjuttu Punamütsikesest ja kurjast hundist. Jõuludeks lavastasid lapsevanemad näidendi ?Kingitused jõuluvanale? Nad meisterdasid ja muretsesid ise selleks ka rekvisiidid. Laulude ja tantsudega etendusele elasid lapsed ennastunustavalt kaasa.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus