Seitse Jõgevamaa omavalitsust läbis investorteeninduse õppeprogrammi täies mahus. Nüüd võidakse hakata oma piirkonda välisinvesteeringuid otsima.
Programmil “Investorteeninduse võimekuse tõstmine kohalikul tasandil” oli kaks peamist eesmärki: koondada ühtne info investeerimisvõimalustest erinevates Eesti piirkondades ning koolitada sinna välisinvesteeringute spetsialiste.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) juhataja Katrin Rajamäe sõnul sisaldas programm kolme erinevat blokki: info-, kinnisvara- ja turundusstandard.
Mitu vajalikku andmebaasi
Infostandardit välja töötades koguti omavalitsustelt üldisi andmeid ehk siis sooviti infot elektrivõimsustest eri piirkondades, internetiühenduse võimalusest, kanalisatsiooni ja veevõrgu olemasolust, transpordivõimalustest jne. Kokku pandi ka info omavalitsuste kontaktisikutest, kes on valmis investoritega tegelema. Mõnes kohas on see Rajamäe sõnul omavalitsusjuht, aga mõnel pool hoopis mõni omavalitsuse spetsialist.
Küsitleti omavalitsuse territooriumil tegutsevaid suuremaid ettevõtteid, kus oli üle kümne töötaja. Nii tekkis andmebaas enam kui 50 firmast. Seal on teave sellegi kohta, kas ettevõttel on lähiajal plaanis eksportida, kuhu praegu eksporditakse, kes on suuremad tarnijad, millised on põhilised majandusnäitajad jne.
Kursuslased koostasid maakonna kohta SWOT-analüüsi investorite seisukohalt ehk pandi kirja Jõgevamaa tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.
“Näiteks kui meile tundub, et suur tööpuudus on halb, siis investori seisukohalt on see hea, sest tal on vaba tööjõu hulgast võimalik valida endale sobivad töötajad,” rääkis Rajamäe.
Maakonna jaoks olulised metsandus ja põllumajandus
Seejärel teostasid kursuslased sektoranalüüsi, valides välja need valdkonnad, mis on maakonnas tugevamad ning kuhu oleks võimalik investeeringuid tuua. Kaheks sektoriks said metsandus ja puidu- ning mööblitööstus ehk kõik puiduga seonduv. Teine märksõna oli toit ehk põllumajandus ja toiduainetööstus, pluss Jõgeva Sordiaretuse Instituut sama sektori teadusasutusena.
Programmiga kogutud info – tööstuskinnisvara, energiahinnad, pakutavad minimaalsed ja maksimaalsed energiavõimsused, jäätmekäitlus, kohalikud maksud, olemasolev tööjõud jne – koondatakse avalikku andmebaasi ja tehakse tasuta kõikidele kättesaadavaks EASi lehel www.investinestonia.com.
Omavalitsused pidid kaardistama oma valla territooriumil olevad vabad tootmishooned ja -maad, mida saaks investoritele välja pakkuda. Kaardistati kahesuguseid objekte. Ühed perspektiiviga üks aasta ehk kuhu oleks kohe võimalik midagi teha; teised said kirja viieaastase perspektiiviga, nende puhul tuleb olenevalt kohast teha detailiplaneering või lahendada maaomandi küsimused ja alles siis saab kasutada. Turundusstandardi väljatöötamisel tuli igal omavalitsusel läbi viia presentatsioon oma parimate investeerimisvõimaluste kohta ehk mida omavalitsusel on välja pakkuda investorile. Lisaks saatis koolitusfirma Excedea kõikidesse maakondadesse investorpäringu. “Saime reaalselt läbi mängida, kuidas käib investorpäringutele vastamine, investeerijat huvitava info koondamine, talle objektide väljapakkumine. Seejärel panime kokku reaalse ajakava, mis kohti talle külastuse käigus näidata,” tutvustas Rajamäe turundusstandardi üht osa.
Töö jätkub maakondlikes arenduskeskustes
Jõgevamaa on nüüdseks sertifitseeritud, maakonna hindamistulemused olid kokkuvõttes head. Osadest maakondadest, näiteks Pärnumaalt ja Ida-Virust, sai tunnistuse vaid üks omavalitsus.
Järgmistel aastatel jätkub programm Rajamäe sõnul nii, et igasse maakondlikku arenduskeskusse on ministeerium andnud lisarahastust, et üks inimene saaks tegeleda investorteeninduseg: uuendada sektoranalüüse, SWOT-e ja teha pakkumisi, kui tuleb investorpäringuid, ning aidata omavalitsusi. “See on perspektiivikas tegevus. Teeme endale ka turundusmaterjalid, et teiste piirkondade hulgast silma paista,” lisas ta.
Teised omavalitsused saavad koolitusprogrammi läbida tõenäoliselt järgmisel aastal, kui ministeerium selleks raha leiab.
Investorteeninduse õppeprogramm
*Alustati 2010. aasta sügisel.
*Viidi ellu majandusministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostöös.
*Tegevusi rahastati Euroopa Sotsiaalfondist läbi Tarkade Otsuste Fondi.
*Kokku lõpetas investorteeninduse õppeprogrammi täismahus 69 omavalitsust ja 15 maakondlikku arenduskeskust.
*Jõgevamaalt said tunnistuse Põltsamaa linn, Jõgeva linn, Jõgeva, Pajusi, Torma, Palamuse ja Põltsamaa vald.
*Algselt olid programmis ka Pala ja Saare vald, kuid nemad loobusid.
*Oluline oleks maakonna seisukohalt, et koolituse läbiksid ka Tabivere ja Puurmani vald.
i
HELVE LAASIK
