Jõgeva kultuurikeskuse galeriis saab 30. maini vaadata MTÜ Piltijad järjekordset näitust. Ühtse teemata näitusel on väljas seitsme autori, Johannes Haava, Harald Lindoki, Rein Mõtsa, Raivo Tasso, Arvo Tikkerbäri, Mihkel Vaheri ja Väino Valdmanni fotod.
MTÜ Piltijad eestvedaja Johannes Haav ütles, et eelvalikut tegema ei hakatud, vaid iga autor tõi lihtsalt näituse ülespaneku ajaks oma tööd kohale.
“Oli ka üllatusi, aga need olid meeldivad. MTÜ Piltijad uue liikme Arvo Tikkerbäri pildid on näiteks väga vahvad ning tuntud tegijatel Harald Lindokil ja Mihkel Vaheril on samuti uudseid ja huvitavaid leide.”
Ehkki ühtset teemat näitusel pole ning ka vormistuses on suuri erisusi (kellel on raamitud paberfotod, kellel kapaplaadile kleebitud fototaiesed; kes on otsustanud puit-, kes metallraami kasuks), aga mingi tervik tuleb piltidest siiski kokku.
Johannes Haavalt saab näha nelja fotot. “Südalinna päike” on natuke sürrealistlikust, aga mitte depressiivsest meeleolust kantud. “Vetevana tervitus” on õnnestunud katse interpreteerida loodust mustvalges võtmes. Kaks pilti meenutavad aga mullust naiste tantsupidu.
“Mõlemad pildid on tehtud päevasel etendusel. Õhtuse etenduse peale ma ei lootnudki, õhtune päike jätab liiga teravad varjud,” sõnas Johannes Haav.
Oluline ka allkiri
Harald Lindok esineb näitusel viie fotoga. Ta kinnitas, et tema jaoks on pildi kõrval tähtis ka allkiri. Ning mitmele tema tööle annab allkiri tõesti sügavama, filosoofilisema mõõtme. Näiteks kaht äraõitsenud ja härmatisega kaetud punast päevakübarat kujutav pilt on saanud allkirja “Kahekesi surmani”, purunenud akent kujutav pilt aga “Killud toovad õnne”. Jõgeva aastavahetuse ilutulestikku kujutav foto on sündinud põneva arvutitöötlusprotsessi tulemusena.
“Ühendasin arvutis üheksa pildikihti,” ütles Harald Lindok.
Ka Mihkel Vaheri loodusfoto “Endlaga kahekesi” on arvutis “tuunitud” ja selle värvid seetõttu Eesti loodusele mitteomaselt erksad ehk nagu fotograafid ütlevad, “üle keeratud”.
“Olen tõesti reaalsuse piiridest väljunud. Igaühel on ju oma ideaalmaastik ja mina tegin pildi oma ideaalile vastavamaks,” tunnistas Mihkel Vaher.
Kaks tema näitusepilti on tehtud üsna vanadest, filmile pildistatud kaadritest. “Unenägu” kujutab Mihkli tütart Ingritit umbes 35 aastat tagasi ema süles magamas.
“Vaatan vanu mustvalgeid negatiive ja kui leian mõne väärtusliku võtte, lasen sellest paberfoto teha. Nii saavad nähtavaks nii mõnedki pildid, mida keegi varem näinudki polnud,” sõnas Mihkel Vaher.
“Okkaline üllatus” on samuti filmile pildistatud, ent märksa hiljem, sest Ingrit on sellel juba suureks kasvanud. Pilt kujutab südamlikku hetke, mil Ingrit on oma väikesele õetütrele Hanna Mariale siili näha toonud.
“See oli viimane pilt, mille ma Pentaxi kaamera abil filmile tegin, pärast seda panin selle aparaadi kappi ja läksin digitehnoloogiale üle. Filmil on küll oma võlud: varjud on pehmemad, värviüleminekud sujuvamad jne, aga digifoto on kordades odavam. Ning pealegi lähevad ka digikaamerad iga päevaga paremaks,” kinnitas Mihkel Vaher.
Raivo Tasso on seekord üles pannud vaid ühe pildi, nimeks “Meie aja kangelane”. See kujutab liivakasti, kuhu unustatud mingi löömamehest multikategelane. Nime osas jään vastuse võlgu, sest pole viitsinud sedalaadi filmiproduktsiooni süveneda. See pilt võib rääkida mitmest nähtusest, näiteks massikultuuri, jõukultuse ja üleilmastumise pealetungist.
Head tabamused
Kõiki seitset autorit näituse avamisel kahjuks kohata ei õnnestunud. Kohale ei saanud tulla näiteks Arvo Tikkerbär ja Väino Valdmann. Väino Valdmanni kolm loodusfotot olid aga kohe ära tuntavad: neil valitsesid autorile omane meeleolu, motiivid ja koloriit.
“Väino oskab oma piltidel fantastilise õhustiku luua ja erilise õhulisuse saavutada,” kiitis Raivo Tasso.
Arvo Tikkerbär esineb samuti loodusfotodega. Eriti tugevasti võttis kukalt kratsima “Saarmad Pedja jõel”. Kuidas on õnnestunud kaht looma korraga näha ja veel nii, et nad kaadris toreda kompositsiooni moodustavad? Puukoristaja, salutihane ja noor ööbik on Tikkerbäril samuti hästi tabatud. Ka fotograafide poolt üle ekspluateeritud päikesetõusu teema on tal päris hästi lahendatud.
Üks näituse autor, Rein Mõts, on nüüdseks paraku juba meie hulgast lahkunud. AS-i Valmeco rajaja ja kauaaegne juht oli tubli tegija ka fotograafia vallas.
“Omal ajal Jõgeva KEK-is töötades talletas Rein tuhandetele mustvalgetele fotodele KEK-i ajalugu,” meenutas Harald Lindok. “Selle näituse kolm pilti on minu teada tehtud Peipsi ääres ja Lapimaal.”
“Mul on hea meel, et on seltskond mehi, kes Jõgeva kandi ajalugu talletavad,” ütles Piltijate näituse avamisel Jõgeva linnapea Raivo Meitus. “Nad on tükati suisa uskumatuid hetki tabanud.”
Näituse avamisel sai vaadata ka Johannes Haava 24 minuti pikkust videofilmi Jõgeva linna viimase aasta sündmustest. Ta on jäädvustanud ka teiste omavalitsuste sündmusi. “Olen teinud 92 tööpäeva võtteid ja pannud sellest kokku 147 minutit filmi, aga teistele omavalitsustele pühendatud lõigud on lühemad kui Jõgeva oma,” ütles Johannes Haav. “Filmilõike saab vaadata ka minu Facebook’i lehelt.”
RIINA MÄGI
