“Kas kõik on korras?” küsis äkitselt üks punaste ujumispükstega ja väga karvase rinnaesisega vetelpäästja. “Jaa, aitäh! Kõik on korras.” See tundus mulle veider, mina päevitan siin rahulikult, naudin oma jääkohvi ja tema muretseb, et ega ma ei upu.
“See on veel üks kohalike inimeste temperamendile iseloomulik joon: nad on väga uudishimulikud, osavõtlikud ja küsivad alati peale tervitust, kuidas läheb või kas kõik on korras ja hästi. Ka võhivõõrastelt inimestelt!” võib lugeda trükikojast peagi raamatupoodidesse jõudvast, Jõgevalt pärit noore naise Käty Gavriilidise, raamatust “Minu Küpros. Põsemusid ja päike”.
Käty kohtus Kreekas sõbrannal külas olles Vladimirosega, kes elab ja töötab Küprosel. Nad abiellusid ja kolisid enam kui seitsme aasta eest mehega palmisaarele uut elu alustama. Käty rääkis, et tema pere on Petrone Prindi “Minu” sarja fänn. Iga kord, kui pere Küprosele külla tuli, oli sarjast uus raamat kaasas. Käty jutustas, et ema ja tädi esitasid talle Limassoli rannas peesitades küsimuse: “Käty, aga miks “Minu Küprost” veel ei ole?”. “Ma ei saanud seda mõtet peast ja otsustasin saata kirjastusse e-kirja. Kirjutasin proovitöö ja jäin vastust ootama. Õnneks oli see positiivne ning sellest päevast alates veetsin oma õhtupoolikud, ja loomulikult ka mõned magamata ööd, arvuti taga, kohvitass kõrval auramas,” kirjeldas Käty, kuidas tema Küprose elu kaante vahele jõudis. Raamatut kirjutas ta poolteist aastat.
Pool südamest Jõgeval
Raamat “Minu Küpros. Põsemusid ja päike” tutvustab elu Vahemere paradiisisaarel ning pakub samal ajal nõuandeid, kuidas tulla toime tapva koduigatsusega. “Olen kohtunud inimestega, kelleta ma oma elu täna enam ettegi ei kujutaks, avastanud maailma ja mis kõige tähtsam – iseend,” sõnas ta. Kuigi Käty armastab tohutult oma elu Küprosel, jääb pool tema südamest alatiseks Jõgevale. “Mu lapsepõlv ja kooliaastad möödusid siin – neist on palju helgeid mälestusi. Igal aastal üritan vähemalt korra Eestis ja loomulikult Jõgeval käia, mu pere elab selles rohelises väikelinnas. Jälgin alati sotsiaalmeediast, mis kodukandis uudist: kes linna juhivad, keda autasustati või kes kunstikoolis isikunäituse korraldas,” lausus ta.
Käty on ise Jõgeva kunstikoolis õppinud ning seal kunstiõpetajana töötanud. Kätyle meeldib elada üks päev korraga ja igat hetke nautida. “Me ei tea kunagi ette, mis võib muutuda ja milliseid pöördeid elus ette tuleb.”
Seitsme aasta muljed
“Minu jaoks oli kõige raskem kirjutamise jaoks kvaliteetaega leida – soov oli meeletu ja vaim kogu aeg peal,” rääkis ta. Raamatu kirjutamise kõrvalt tuli käia täiskohaga tööl ning anda kodus kunsti eratunde. Lisaks sellele käis naine kreeka keele kursustel ja kohalikku rahvatantsu õppimas.
“Minu jaoks on väga tähtis end vaimselt harida ja lugeda ning loomulikult tuleb teha kodutöid ja lemmikloomadki vajavad hoolt ja tähelepanu,” rääkis raamatu autor. Noore kirjaniku sõnul nägid raamatu valmimisel kõvasti vaeva toimetaja Mae Lender ning korrektor ja keeletoimetaja Triinu-Mari Vorp. Raamat käsitleb seitsmeaastast perioodi alates 2009. aastast, kui Käty esimest korda Küprosele saabus, kuni mullu sügiseni. “Sellesse võrratusse Vahemere saareriiki on kerge armuda. Küprosel on omapärane, mõrkjalt magus lõhn – veidike kaneeli ja värsket kohvi, mõni õitsev igihaljas taim, natuke jasmiini, äsja niidetud muru,” kirjeldas Käty.
Ta märkis, et Küprosel ootas teda ees sooja südamega rahvusvaheline seltskond. Kohalikud on rõõmsameelsed, muretud ja külalislahked. Täpsuse huvides tuleb märkida, et Käty elab keerulise poliitilise taustaga saareriigi lõunapoolses osas, Küprose vabariigis. Tema kodulinn on Limassol. Kuid ta püüab võimalikult palju avastada ka Türgile kuuluvat maalilist Põhja-Küprost.
Luule tuleb appi
Kätyle on alati lugeda ja kirjutada meeldinud. Selle pisiku sai ta lapsepõlvest, mil ema igal õhtul enne magamaminekut lasteraamatuid ette luges. “Käisin Jõgeva gümnaasiumis humanitaarklassis, pidime palju lugema ja kirjutama. Mulle meeldis see loomulikult väga. Oleksin heameelega ka kõik matemaatikatunnid selle vastu välja vahetanud,” meenutas Käty.
Huvi kirjutamise vastu kasvatas temas kirjanduse- ja emakeeleõpetaja Ülle Lääne. “Ta alati kiitis mu töid ja soovitas omaloomingu konkursile saata. Seda ma tegingi ja žüriile meeldis,” märkis naine.
Küprosel elades hoiab ta Facebookis Betti Alveri omaloomingu konkursil silma peal, eelmiselgi aastal saatis Käty neile paar luuletust ning lubab kindlasti ka sel aastal seda teha. “Ma kirjutan tihti luuletusi, kuigi rohkem iseendale. Panen kirja oma mõtted ja tunded, asjad, mille eest olen ääretult tänulik või need, mis kurvaks teevad – mulle meeldib seda luulevormis teha. See aitab asju kõrvalt vaadata ning vahel tundub, et lood ei ole tegelikult üldse nii hullud,” rääkis ta. Lisaks luuletustele on Käty ammune unistus kirjutada mõni lasteraamat.
Külm kohv jahutab
Käty rääkis oma raamatus kohalike lahutamatust lemmikust. Küproslaste lemmikjook on jääkohv. Seda pole vaja imeks panna, sest isegi jahedas jaanuaris on keskmine õhutemperatuur +12 °C. Suvekuudel küünib see aga ligi kolmekümne soojakraadini. Mere ääres päevitamise juurde kuulub frappé – lahustuvast kohvist vahuga kaetud jäätükkidega jook, mida juuakse kõrgest klaasist pika kõrrega.
Käty kirjutas, et kreeklaste lemmikjoogi avastas 1957. aastal Thessalonikis kogemata Kreeka Nestle’i tehase töötaja, Dimitris Vakondios. Mees tahtis lühikese kohvipausi ajal kohvi juua, kuid ei leidnud kuuma vett, milles kohvi lahustuks. Ta pani kohvipulbri külma vette ja šeikerisse – nii saigi jäine kohvijook alguse. Jääkohvi kõrval meeldib küproslastele inimesi vaadata. “Omasid, võõraid, musti, valgeid, noori, vanu, mehi, naisi – ühesõnaga kõiki. Kui märkad kedagi end jõllitamas, ei pööra nad pead ära ja ei teeskle, et vaatavad mujale. Ei, nad hoopis naeratavad ja küsivad, kuidas läheb. Tihti lausuvad nad mõne komplimendi ilusa kleidi, kena naeratuse, imeliste siniste silmade ja muu sellise kohta. Seda viimast kuulevad siin ka kõik hallide ja roheliste silmadega inimesed,” kirjutas Käty oma raamatus. Ise ta ei julgeks kedagi pingsalt vahtida, eriti veel rannas. “Kui aga jõllitada, siis ainult päikseprillide tagant,” muigas ta.
Käty ootab kõiki oma raamatusesitlustele, kus ta näitab fotosid ja räägib Küprose eluolust. Tulemas on kolm esitlust:Tallinnas, Solarise Apollos, 18. aprillil kell 17.30, Tartu linnaraamatukogus 19. aprillil kell 18 ja Jõgeval, linna raamatukogus, 20. aprillil kell 15.
“Minu Küpros. Põsemusid ja päike”
*Autor Käty Gavriilidis
*Kirjastaja Petrone Print OÜ
*Toimetaja Mae Lender
*Keeletoimetaja ja korrektor Triinu-Mari Vorp
*Kujundaja Madis Kats
*Kaardi kujundaja Kudrun Vungi
*Küljendaja: Aive Maasalu
*Albumi fotod: Käty Gavriilidis, Heli Aasmäe, Vera Kirsanidou, Georgia Kyriakou, Panikos Konstantinou, Maris Juuse, Eve Jürimäe
*Kaanefoto Vladimiros Gavriilidis
*Autorifoto Kaja Lazarou
*Trükk Greif OÜ
*Pehme kaas, 130 x 190 mm, 216 lk.
MARGE TASUR
