Möödunud nädalal Jõgeva linnas Promenaadipeoga alanud ja Kasepää vallas Kalevipoja Kala- ja veefestivali Kaldapeoga kulmineerunud Eesti I Seeniortantsupäevadele kogunes 280 isetegevuslast kahekümne neljast tantsurühmast.
Peakorraldaja Airi Rütteri sõnul soovinuks kohale tulla märksa rohkem väärikamas eas tantsuharrastajaid. Jõgeval puuduvad aga veel võimalused korraldada sadade ja tuhandete osavõtjatega tantsusündmust.
Jõgeva kultuurikeskuse juhataja ja tantsupedagoog Airi Rütter märkis, et esimestele ülevabariiklike seeniortantsupäevadele ei tehtud väga laialdast eelreklaami. “Info sündmusest levis ennekõike nende seeniortantsurühmade seas, mille liikmed üksteist tunnevad ja on mitmetel üritustel kohtunud. Nimelt puudub Jõgeval praegu plats, millel saaks lavastada väga paljude osalejatega tantsuetendusi. Avaruse poolest võiks selliseid sündmusi väga hästi läbi viia Jõgeva linna staadionil, kus peaks aga sel juhul olema kõrgem ja suurema istekohtade arvuga tribüün,” nentis peakorraldaja.
Idee Kadrioru seenioridelt
Rütterit ergutas vabariiklikke seeniortantsupäevi organiseerima Kersti Sirp, kes juhendab Kadriorus Poska majas tegutsevat Vanurite Eneseabi ja Nõustamiskeskuse tantsurühma Rõõmus Ring.
“Kui möödunud aastal Tallinnas Raekoja Platsil rahvusvahelist seeniortantsijate tänavapidu peeti, kinkisin tantsurühmade juhendajatele postkaardi tantsiva memme ja taadi pildiga. Airi Rütteri kaardi taha kirjutasin: “Kohtumiseni üle-eestiliselt” ja ühtlasi kinnitasin, et vabariiklikud seeniortantsupäevad tulekski pidada looduskaunil ja rikka kultuuripärandiga Jõgevamaal. Airi Rütter hakkas idee teostamiseks koos oma abilistega usinalt tööle ja suutis seenioridele sisuka ja meeleoluka peo korraldada,” rääkis Sirp.
Värvikirevad rõivad
Seeniortantsupäevadel osalesid tantsurühmad erinevatest Tallinna linnaosadest, Viimsi vallast, Lääne-Virumaalt, Hiiumaalt, Raplamaalt ning Jõgevamaalt. Meie maakonnast olid peol Jõgeva ja Põltsamaa linna, Tabivere, Palamuse ja Pala valla tantsijad. Kaugemalt olid külas tantsurühm “Pivot“ Soomest Vantaast, mis oli ainus segarühm, ja rühmad “Saule“ ning “Draiskas Solis” Riiast.
Tantsupeole lisasid värvi ka toredad ja värvikad esinemiskostüümid. Näiteks Hiiumaa Kohvitantade kleidid ja kübarad olid disainitud Kärdla Muuseumi nõuannete järgi. „Selliseid rõivaid hakkasid paljud Kärdla naised kandma eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel, kui rahvarõivad hakkasid asenduma linnalikuma moega,” rääkis Kohvitantade juhendaja Ille Savioja.
Tantsusündmuse korraldamisel abiks olnud Jõgevahe Pere naisrühma liikmed kandsid aga Muinas-Eesti naistele omast rõivastust, millega esimest korda tuldi avalikkuse ette võidupüha eelsel tuletseremoonial Kassinurme mägedes.
Kohtumised jõuluvana ja haldjatega
Seeniortantsijad ja nende juhendajad tutvusid ka Jõgevamaa kultuuriväärtuste ja traditsioonidega. Jõgeva kultuurikeskuses käidi külas Jõuluvanal. Kultuurikeskuse keldrisse esimest korda sisustatud külmakambris kohtuti aga Kaevuhaldjaga, kes tutvustas eestimaiste härjapõlvlaste ja päkapikuliste sugupuud. Ekskursioonil Kassinurme mägedes toimus Airi Rütteri eestvedamisel loitsimistseremoonia. “Loitsimisest saime tõelise annuse energiat,” ütles Ille Savioja.
Tantsupäevadel osalejatele ütlesid tänusõnu Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev ning Kalevipoja Kala- ja veefestivali peakorraldaja Aivar Kokk. Tantsurühmad said kingituseks Jõgeva ja Jõgevamaa teemalisi trükiseid ja meeneid.
iii
JAAN LUKAS
