Veel mõni aasta tagasi, kui mäletate, võis töötava pensionäri päevapealt vallandada. Eakad ei kõlvanud kuhugi. Noorte jõmmpoliitikute meelest elavat vanad noorte arvelt ja isegi valimishäält taheti nendelt ära võtta ja noortele peredele sellega topelt anda.
Täna on olukord hoopis teine. Kuna rahvastik vananeb ja noori peale ei sünni, on vaja eakad kiiresti tööturule tagasi tuua. Ise poleks ehk tänane võitjate põlvkond selle peale tulnudki, sest moes oli meigiäris lokkava noortekultuse ülistamine, aga Euroopa otsused suruvad peale.
Euroopa Liit püüab olukorda parandada ja kuulutas 29. aprilli põlvkondade vahelise solidaarsuse päevaks. Et vähemalt sel päeval pidada noorte ja vanade ühiseid üritusi, et erinevaid põlvkondi üksteisele lähendada.
Küsimus ise on äärmiselt oluline. Praegu elab maailmas 710 miljonit üle 60 aastast inimest. Aastaks 2050 ennustatakse vanema põlvkonna suuruseks 2 miljardit. Maakera üldine elanikkond kasvab selleks ajaks umbes 8 miljardini. Seega tervelt neljandiku moodustaksid siis pensioniealised inimesed.
Eestis on olukord veelgi tõsisem, sest oleme kõige kiiremini vananev rahvas Euroopas. Kui täna on 65-aastaseid ja vanemaid kogu rahvastikust umbes 17%, siis 2050 aastal juba kolmandik. Kõige kiirem vanemaealiste arvu kasv toimub aastatel 2015-2035, kui sõjajärgse beebibuumi põlvkond jõuab pensioniikka. Niisiis, et riik vajab makse ja maksud tulevad töötamisest, tulebki eakad kiiresti tööpõllule tagasi tuua. Põlvkondadevaheline solidaarsus ja aktiivsena vananemine ja oli riiklikult tähtsa küsimusena teemaks ka Riigikogu istungil.
Uus põlvkond on 60+
Kui veel tänane kooliõpik, mille järgi õpitakse peab vanaks juba 50 kandis inimesi, siis uued trendid jagab kuuekümne ja üheksakümneaastased inimesed eri põlvkondadesse: on tekkinud uus III põlvkond 60+ ehk “The young old” ( noored vanad) .
Nüüd on vanad saanud päästerõngaks tulevikku.
Küsimusi on palju. Eesti on üks kõrgeima tööpuudusega riike ja nooredki suunduvad tööotsinguteks välismaale. Kust siis neid kohti eakamale põlvkonnale leida? Viimased Praxsise uuringud näitavad, et Eestis pole veel vanuseline diskrimineerimine kusagile kadunud. Pea 71% tööandjatest suhtub eakatesse eelarvamusega ja võtaks parema meelega noore tööle. Sama uuring toob aga välja, et tööandjad eksivad. Üle 50-aastastel töötajatel on kuhjaga eeliseid noorte ees: kogemus, usaldusväärsus, probleemide lahendamisoskus, koostööoskus teistega, iseseisva otsuse julgus, parem kultuuridevaheline suhtlemise oskus, stressitaluvus, paindlikkus. Samas noorte eelised, mis välja tuuakse on suhteliselt vähesed: uute ideedega kaasa minemine ja uue tehnoloogiaga kohanemine. Samas täheldab uuring, et loovusel ei ole noorte ja vanade vahel vahet.
Arvan, et asjad liiguvad ülesmäge ja suhtumine vanainimesse on muutumas sallivamaks. Kui eakaid hakatakse rohkem väärtustama, ei pea nad enam rahul olema sundvalikutega – olla hooldaja haigetele või puudega inimestele, töötada valvuri või kojamehena, vaid pidada ka kõrgemaid ameteid. Aga miks ka mitte, nagu ütles professor Airi Värnik – “Vanad võiksid võtta võimu”!
Kindlasti ei pea vanemad inimesed täiskohaga töötama, kuid nende tööoskus, kogemus, korra armastus ja elutarkus muutuvad õige pea ühiskonnale väga vajalikuks. Samas tuleb noortel aru saada, et kuigi pensioni makstakse töölkäijate maksudest, olid tänased pensionärid ise aastakümneid maksumaksjad ja nende maksude eest kasvatati ning koolitati tänast töölkäijate põlvkonda.
i
MARIKA TUUS-LAUL, riigikogu liige, Keskerakond
