Teisiti selles mõttes, et inimestele saab silmaga nähtavaks, kuidas igapäevane toimetulek ja elujärg paraneb. Saab selgeks, millise tähelepanuga panustab tänane Keskerakonna valitsus sotsiaalsfääri. Meie valitsuse programm erinebki varasematest just selle poolest, et majandusedu saavutused suunatakse inimeste toimetuleku parandamisse ja inimvarasse.
Lastetoetusi tõstsime oluliselt juba eelmisel aastal. Suurendasime lasterikka pere toetust 3-6 lapsega peredele 300 euroni kuus. Nii näiteks hakkas kolme lapsega pere 1. juulist 2017 saama peretoetusi kuus kokku 500 eurot. Seitsme ja enama lapsega peredele tõusis toetus 400 euroni kuus ehk näiteks seitsmelapseline pere saab iga kuu kokku 1000 eurot. Esimese ja teise lapse eest makstav toetus tõuseb sel aastal 55 euroni ja järgmisel aastal 60 euroni kuus. Ka maksti läinud aastal 670 kehvemal majanduslikul järjel olevale lasterikkale perele elamistingimuste parandamiseks kodutoetusi.
Süsteem muutub paindlikumaks
Et Eestis pole sugugi haruldane mitmike sünd, siis on märtsist kolmikute ja rohkemaarvuliste mitmike toetus 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Muudatusi tegime ka vanemahüvitisega. Kehtiv süsteem on küll helde, kuid pole piisavalt paindlik. Alates märtsist on võimalik teenida vanemahüvitise saamise ajal palka juurde kuni pool hüvitise ülempiirist (tänavu 1544 eurot kuus), ilma et hüvitis väheneks. Senine piir oli 470 eurot. Ka saab nüüd kolme aasta jooksul hüvitise saamist peatada ja taas alustada.
Uuendustega pikeneb tulevikus isapuhkus tänaselt 10 tööpäevalt 30-le. See tähendab, et 18 kuu pikkusele vanemapuhkusele lisandub veel üks isadele mõeldud kuu. Need muudatused peaksid toetama sündide kasvu ja vanemate osalemist tööturul.
Toimetulekutoetuste süsteem hakkab rohkem töötamist soodustama. Töötud, kes on vähemalt viimase kahe järjestikuse kuu jooksul saanud toimetulekutoetust, saavad tööle asudes esimesel kahel kuul toetust edasi ja järgneval neljal kuul arvestatakse toetuse saamisel pere sissetuleku hulka vaid 50 protsenti töisest sissetulekust. Üldine toimetuleku piir suureneb praeguselt 130-lt 140 euroni kuus, laste puhul aga tänaselt 130 eurolt koguni 168 euroni. Enam ei arvestata pere sissetulekute hulka kooliõpilaste teenitud palka, mis jätab perele rohkem raha kätte. Omavalitsustel on võimalik põhjendatud juhtudel katta vaesemate perede ühekordseid vältimatuid eluasemega seotud kulusid. Näiteks kulu korstnapühkimise, pliidi parandamise eest jm.
Ravijärjekorrad peavad lühenema
Aastaid on tervishoid olnud alarahastatud, seepärast muutus eriarsti juurde pääsemine üha raskemaks. Lahendusi eelmistelt valitsustelt ei tulnud. Sel teemal olen Riigikogus kümneid kordi sõna võtnud. Keskerakonna juhitud valitsus toob tervishoidu nelja aastaga juurde 220 miljonit eurot, mis võimaldab kiiremini arsti juurde pääseda. Algavaks aastaks saab haigekassa juurde 34 miljonit ja see võimaldab enam 140 tuhat uut arsti visiiti.
Sellest aastast hakkame oluliselt rohkem hüvitama kulutusi retseptiravimitele. Ravimikulud vähenevad umbes 110 tuhandel inimesel. Haigekassa hakkab hüvitama soodusravimite kuludelt vahemikus 100-300 eurot 50 protsenti ning 300 eurot ületavast osast 90 protsenti. Hüvitist hakatakse arvutama automaatselt apteegis.
Tütarlapsi hakatakse vaktsineerima emakakaelavähi vastu, sest suremus sellesse haigusse on meil üks Euroopa suuremaid. Samuti võetakse kasutusele difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuseja B-viirushepatiidi vastane väikelaste liitvaktsiin. Täiskasvanute hambaravihüvitis kasvab 40 eurole. Pensionäridel on see endiselt 85 eurot.Tööandja saab maksuvabalt hüvitada kulutused töötajale tervise edendamiseks 100 euro ulatuses kvartalis.
Raske ja sügava intellektihäirega täisealistele luuakse päeva- ja nädalahoid, et vähendada lähedaste koormust. Rinnavähi varaseks avastamiseks kutsutakse sel aastal sõeluuringule ka 68- ja 69-aastased naised. Seega tõstetakse uuringu vanusepiiri. See oli üks minu valimislubadusi.
Keskerakonna valitsusse mineku üks põhitingimusi oli läbi viia tulumaksureform, mis tagaks madalapalgalistele parema toimetuleku ja vähendaks ebavõrdsust. Olgem ausad, eks seda või nimetada ka omamoodi astmeliseks tulumaksuks. Muudatuse tulemusena on alates sellest aastast kuni 1200-eurose sissetuleku saajal maksuvaba tulu 500 eurot kuus. Kui keskmine tulu tõuseb üle 1200 euro piiri, hakkab maksuvaba tulu langema, kuni jõuab 2100-eurose sissetuleku juures nulli.
Reformist võidab 80 protsenti töötavatest inimestest. Lõpuks ometi saame ammu antud lubaduse täita.
Tasuta transport toetab maaelu
Keskmine vanaduspension kasvab järgmisel aastal 6,3 protsenti jõudes 442 euroni. Sel aastal räägime pensionidest veel palju. Loodan, et saame eakate väljateenitud vanaduspuhkust veelgi paremini toetada. Keskerakonna pikaajaline valimislubadus oli ka reformierakonna kaotatud matusetoetus tagasi tuua. Nüüd on seadus vastu võetud ja tänavu on selleks ette nähtud neli miljonit. Seda makstakse läbi omavalitsuste iga surmajuhtumi kohta 250 eurot. Eelmisel aastal sai lõpuks teoks ka üksi elava pensionäri toetus 115 eurot, mida makstakse kord aastas oktoobri algul. Oleme juba arutanud selle summa suurendamist. Üksi elavatel eakatel ongi ju kõige raskem toime tulla.
Jaanuarist suurendasime koolilõuna toetust 78 sendilt ühe euroni õpilase kohta päevas. Minister Mailis Reps on selle vajadusest aastaid rääkinud, aga alati hääletati meie eelnõu eelmiste valitsuste poolt menetlusest välja. Õpetajate palk on tõusnud eelmisel aastal mitmel korral. 2019. aastaks on seatud eesmärk, et õpetajate keskmine palk jõuaks 120 protsendini Eesti keskmisest. Kõrgharidusega kultuuritöötaja palga alammäär tõuseb sel aastal esimest korda üle tuhande euro piiri ehk 1150 euroni kuus. Tõus on suurem, kui ametiühingud nõudsid.
Loodame väga, et kohapealsed ühistranspordikeskused hakkavad rakendama meie valitsuse poolt eraldatud lisaraha eest Keskerakonna ideed maakonnasiseseks tasuta transpordiks ja liinide tihendamiseks. Tallinnas on inimesed sellega äärmiselt rahul, eeskuju on võtnud väga mitmete riikide linnad. See on oluline otsus, et muuta maal elamine odavamaks ja inimesed rohkem liikuvaks. Usun, et kohapeal vajalikke otsuseid toetatakse ja transpordi korraldajatelt nõutakse.
Lähiajal plaanime vastu võtta ka muudatused hariduslike erivajadustega laste tugiteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Selleks aastaks on omavalitsustele eraldatud tugiteenuste jaoks kuus miljonit eurot lisaraha.
Hea muudatus on seegi, et nüüd saavad lisaks sügava puudega laste vanematele ka raske puudega laste vanemad õiguse taotleda õppelaenu kustutamist.
Just detsembris võtsime sotsiaalkomisjonis vastu seaduse, mille järgi tõuseb uuest aastast represseeritute toetus 230 euroni. Samuti täitsime Keskerakonna ammuse lubaduse rakendada toetus ka Eestist omal ajal sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikutele. Nüüd on see olemas, see on 230 eurot aastas.
MARIKA TUUS-LAUL, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
