Seakatk on toonud eriolukorra

Kas seakasvatuse farmi töötajatel on keelatud käia metsas, kalal, ujumas jms? Kas  ettevõttel on õigus neid nõudeid eiranud töötaja vallandada?

Aafrika seakatku tõttu on olukord Eesti sigalates kriitiline ning katku levikut takistavad meetmed on vajalikud ja põhjendatud.

Töölepinguseaduse paragrahv 15 kohaselt on töötaja kohustuseks muuhulgas hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Antud juhul on aga ohus tööandja vara ning sellest tulenevalt ka töötaja enda ja tema kolleegide töökoha säilimine. Seega peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et oma vara ja seeläbi ka töötajate töökohad alles jääksid. Kui töötaja leiab, et ta ei soovi piiranguid järgida, siis on tal võimalus tööleping korraliselt üles öelda.

Tööandja poolt seatud keeldu eirates võib töötaja tekitada suurt kahju või koguni viia ettevõtte pankrotti. Seega on tööandjal õigus töösuhe töötajapoolse olulise kohustuse rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelda. Seda näiteks töölepingu seaduse paragrahv 88 lõige 1 punktile 7 tuginedes, mille kohaselt võib tööandja töösuhte üles öelda, kui töötaja on tekitanud süüliselt või olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu.

Seega, kui tööandja seab seoses aafrika seakatkuga töötajale piirangud, mis kehtivad ka väljaspool tööaega, kuid saab teada, et töötaja on neid rikkunud, siis saab rääkida kahju tekkimise ohu loomisest ning töölepingu erakorraline ülesütlemine võib olla igati õigustatud. Kahtlemata peab tööandja sellist erakorralist ülesütlemist ka vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama.

Kui seoses seakatku nakatunud sigade tapmisega tuleb talitajatele töö üles öelda, siis on töölepinguseaduse paragrahv 89 lõige 1 mõistes tegemist koondamisolukorraga. Seaduse kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.
Etteteatamistähtaeg sõltub sellest, kui pikalt on töötaja töösuhe tööandja juures kestnud (töölepinguseadus paragrahv 97 lõige 2). Antud olukorras on etteteatamistähtaja järgimata jätmine põhjendatav, kuid seejuures peab tööandja siiski vähem etteteatatud aja töölepinguseaduse paragrahv 100 lõige 5 alusel hüvitama. Vääramatu jõu asjaoluga seoses seadus selles osas erisust ette ei näe.

Lisaks eeltoodule on koondamise korral tööandja kohustuseks maksta tähtajatu töölepingu alusel töötanud töötajale ka koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses töölepinguseaduse paragrahv 100 lõige 1 alusel.

Siiski võib vääramatu jõu asjaolu vähendada tööandja poolt makstava hüvitise suurust tähtajalise töölepingu erakorralise ülesütlemise korral. Töölepinguseaduse paragrahv 100 lõige 3 kohaselt maksab tööandja tähtajalise töölepingu alusel töötanud töötaja koondamisel töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. Aafrika seakatku saab võlaõigusseaduse mõistes vaadelda vääramatu jõu asjaoluna.

LIISA PRÖÖM, tööinspektsiooni teabeosakonna teabe peaspetsialist

blog comments powered by Disqus