Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse näol on tegemist olulise ja oodatud seadusega. Ja seda mitte üksnes põhjusel, et see puudutab kahte kolmandikku Eesti elanikest. Seetõttu on paslik veidi selgitada, millisel moel see seadus meie elu paremaks muutma hakkab.
Eestis on umbes 21 000 korteriomandite esemeks olevat kinnisasja ja umbes 470 000 korteriomandit. Korteriühistute ligikaudne arv on hetkel aga 9 500. Suurel osal väiksema korterite arvuga elamutega kinnistutel ei ole korteriühistuid moodustatud, nad tegutsevad korteriühisustena, kui üldse mingiski nn. formaliseeritud koostöövormis. Uue seadusega tekib ka nendele kortermajadele konkreetne seadusandlik raamistik, nad hakkavad tegutsema korteriühistutena.
Palju muudki korteriomandi ja korteriühistute tegevusega seonduvat on seadus lihtsamaks ja selgemaks muutunud, korteriomanikud ei pea tulevikus otsima oma õigust erinevatest seadustest ja kohtulahendite abil, vaid kõik on koondatud ühe seaduse 94 paragrahvi 40 leheküljel. Tänuväärne abimaterjal on ka seaduseelnõule lisatud 120 lehekülge seletuskirja, kus selgitatakse täpsemalt, mida ühe või teise paragrahviga täpsemalt mõeldud on.
Edaspidi kantakse kõik korteriühistud ja ka ühistutega seotud kohustused avalikku korteriühistute registrisse. See annab võimaluse saada korteriostjal infot ühistu kohustustest. Korteriühistu pandiõigus on samuti uus lähenemine seaduses. See peaks kaitsma korteriühistut ja tema liikmeid mõne kaasomaniku võlgade tasumise eest juhul, kui võlas oleval korteril on hüpoteek finantsasutuse kasuks ja korter müüakse. Tunnustada tuleb siinjuures finantsasutuste valmisolekut probleemipuntra, mida korteri realiseerimine võlgade katteks ju on, lahendamiseks.
Olulise täiendusena on tulevikus selgem ka ühistu tegutsemine hoone majandamisel, sh reeglid laenu võtmise ja hoone renoveerimise kohta. Ka korteriomanikule sätestatavat kohustust kütta oma korterit, mis seaduse jõustumisel rakendub, on Eesti Korteriühistute Liit pidanud väga tähtsaks uuenduseks.
Tänaste soojatarbimise arvestamise põhimõtete juures ongi õiglase küttearve leidmiseks vajalik nõuda teatud temperatuuri hoidmist eluruumides. Paneelmaja täiesti kütmata korteris, kui see asub maja keskel, ei lange ka kõige karmima ilmaga temperatuur alla 10 kraadi, sest naaberkorterid ju kütavad seda seinte, lae ja põranda kaudu.
Olulise täiendusena on seaduses ühistu otsuste selgem reguleerimine, sh reeglid laenu võtmise ja hoone ajakohastamise kohta. Samuti on nüüd reguleeritud korteriühistute maksejõuetusega seonduv. Viimane teema arenes eelnõu koostamise käigus, reguleerimine tähendab sisuliselt saneerimisvõimalust ka korteriühistule. Viimase versiooni kohaselt on pankrotimenetluses põhimõtteliselt võimalik otsustada ka korteriühistu (ja korteriomandite) lõpetamine.
Seaduse jõustumise tähtajaks on määratud 1. jaanuar 2018 ja selline pikk tähtaeg tuleneb justiitsministri sõnul vajadusest teha ettevalmistusi, sealhulgas selliseid mis nõuavad valitsuselt rahalisi vahendeid, näiteks korteriühistute registri rakendamiseks vajaliku tarkvara väljatöötamine. Loodan, et vabariigi valitsus otsib ja leiab e-riigi programmi raames võimaluse rakendada korteriühistute registrit juba varem.
i
MARGUS HANSON, Riigikogu korteriühistute toetusrühma esimees, Reformierakond
