Kuidas hindate praegust Eesti poliitilist olukorda omavalitsuste vaatevinklist?
Minu arvates on omavalitsuste jaoks alanud 2009. aasta kohalike valimiste eelne olukord. Et praegune valitsuskoalitsioon ei tunne ennast Toompeal kuigi kindlalt, usun, et omavalitsuste tasalülitamise protsess jätkub. Sotsiaaldemokraatidel pole erilist toetust omavalitsustes ja väga vähe on seda ka Isamaa ja Res Publica Liidul. Näib, et ka Reformierakond on samal positsioonil.
Kindlasti ei mõju omavalitsustele hästi, et tuleva aasta riigieelarves ei täienenud tasandusfond, ja asjaolu, et räägitakse kohalike teede rahade ümbertõstmisest Tallinna-Tartu maantee väljaehitamiseks. Mulle tundub, et linnade ja valdade areng sõltub tänases poliitilises olukorras suuresti sellest, kuidas omavalitsused ja nende organisatsioonid ise oma huvide eest seista suudavad.
Mis 2008. aasta riigieelarvet analüüsides veel silma hakkab?
Riigikogu võttis opositsiooni vastuseisust hoolimata eelarve vastu eelmisel kolmapäeval. Seda tehti tähelepandamatult, milleks oligi vaja tõsta üles kisa Tallinna maamaksu määra ümber. Eelarve maht suureneb aga väga kõvasti. Pigem on probleem, kuidas kavandatud raha suudetakse kokku saada. Mulle teeb tõsist muret see, et käibemaksu tõusuga, elektri- ja kütuseaktsiisiga, võetakse inimeste rahakotist 5,5 miljardit krooni. Ma arvan, et see avaldab mõju meile kõigile.
Kas ja missuguseid muudatusi võiks tulevikus oodata Eesti ja Venemaa majandussuhetes?
Vastus sellele küsimusele on peaminister Andrus Ansipi ja Stenbocki maja käes. Kõik oleneb sellest, milliseks kujunevad Eesti Vabariigi ja Venemaa poliitilised suhted. Praegused suhted Venemaaga raskendavad ehk ennekõike just maapiirkondade majanduselu. Tallinn elab kriisi üle. Pealinna hotellidesse jätkub ikka turiste. Teistes Eestimaa paikades on aga turismimajandus tugevasti kannatanud. Samuti on tagasilöögid ka põllumajanduses. Vaadake, kui palju sealihakoormaid läks Peterburi turule veel pool aastat tagasi ja kui suured on need kogused praegu. Eesti ja Venemaa vahekord pole jätnud mõju avaldamata ka ehitusmaterjalide tööstusele ja teistelegi majandusharudele. Tegelikult ei näe ma ka selle tunneli lõpus valguskiirt paistmas. Paistab, et praeguse valitsuse ajal ei arene Eesti ja Venemaa suhted enam kuhugi ja sisuliselt on need külmutatud.
Kuidas võiks tugevdada Tallinna ja teiste Eestimaa regioonide koostööd? Jõgevamaal on Tallinnas oma esindus, kas sellest võiksid eeskuju võtta ka teised maakonnad?
Maakondade esinduste tekkimine Tallinnas on kindlasti positiivne samm, mis aitab vastastikuseid suhteid heal tasemel hoida. Kahtlemata on pealinna ja teiste omavalitsuste vahel ka teisi koostöövõimalusi.
JAAN LUKAS
