Nädalavahetusel Venemaal Tšeljabinskis peetud kiiruisutamise mitmevõistluse Euroopa meistrivõistlustel sai Saskia Alusalu 17. koha. 20-aastane adaverelane oma esinemisega Uralskaja Molnija nime kandvas jäähallis rahule ei jäänud. “Lootsin palju enamat,” võttis ta võistluse kokku.
Möödunud aasta jaanuaris esmakordselt EM-võistlustel startinud ning Norras Hamaris 27 uisutaja hulgas kokkuvõttes 24. koha saanud Saskia Alusalu lootis ka nüüd 24 parema hulka pääseda. Põhieesmärgiks luges ta siiski head esinemist oma põhidistantsil ehk 3000 meetris. Esimene lootus täitus juba enne Euroopa meistrivõistluste algust, sest Tšeljabinskis oli võistlustules vaid 18 naiskiiruisutajat. “Euroopa meistrivõistlustele kvalifitseerumise tingimusi on varasemast veelgi karmimaks tehtud ning sellepärast oligi võistlustel nii vähe osalejaid,” selgitas Alusalu. “Olen väga uhke, et Eestit esindasin. Ka paljud fännid ja Rahvusvahelise Uisuliidu esindajad tulid mulle ütlema, et väga tore, et Eesti esindatud on.”
Värskusest jäi puudu
EM-võistluste avaalal 500 meetri sprindis kaotas Saskia Alusalu oma isiklikule rekordile 0,51 sekundiga, aeg 42,89 andis siiski vaid kaheksateistkümnenda koha. 3000 meetri sõidu lõpetas Alusalu ajaga 4.22,66, sellel distantsil saadud kuueteistkümnes koht tõstis ta kahe distantsi kokkuvõttes mööda rootslannast Eva Lagrangest. Teisel päeval kavas olnud 1500 meetri sõidus näitas Alusalu päeva seitsmeteistkümnendat aega (2.07,39) ning sellele kohale jäi ta ka kolme distantsi järel. Võistlused lõpetanud 5000 meetris pääses starti vaid eelnevate distantside kaheksa paremat.
“500 meetris jäi värskusest puudu,” rääkis Saskia Alusalu. “3000 meetrit oli aga väga raske kõigile, ajad ei olnud kiired.” 222 meetri kõrgusel merepinnast asuva Tšeljabinski jäähalli uisuraja jää väga kiire ei ole. Näiteks 3000 meetri distantsil oli enne EM-i rajarekordiks Martina Sablikova poolt 2011. aastal sõidetud aeg 4.06,54 ning palju kiiremad ei oldud ka nüüd. Sablikova võitis sellel distantsil esikoha ajaga 4.05,23, mis jääb hollandlanna Carlijn Achtereekte poolt 9. detsembril Berliinis püstitatud tänavuse hooaja maailma tippajast 4,43 sekundiga maha. Naiskiiruisutajad püstitasid Tšeljabinskis kokku vaid viis isiklikku rekordit.
“Tšeljabinskis oli väga kõva jää, mille pealmine kiht oli samas murduv,” ütles Saskia Alusalu. “Teiste uisutajate sõnul on selline jää Venemaa radadel väga tüüpiline. Mina võistlesin Venemaal ja sellist tüüpi jääl üldse esimest korda, erinevatel jäädel peab aga lihtsalt õppima sõitma. Olen ennegi öelnud, et mulle ei sobi kõva jää, kiiruisutamises on aga jäätunnetus väga oluline.”
Võrdse vastasega raske
3000 meetri distantsil startis Alusalu ühes paaris koos poolatari Aleksandra Gossiga, kelle isiklik rekord on vaid ühe sajandiku võrra eestlanna parimast tulemusest nõrgem. Võrdne tase kajastus ka Tšeljabinskis – kaks kolmandikku distantsist läbiti kümnendiku pealt võrdse ajaga ning alles paar ringi enne lõppu suutis Goss paarisekundilise vahe sisse sõita, lõpetades ajaga 4.19,92.
“Tavaliselt on väga hea sõita võrdse vastasega,” lausus Alusalu. “Sel korral see aga pigem häiris kui aitas, sest meil on väga erinev rütm. Rajavahetusega seoses oli mul seetõttu ka halba õnne: pidin siserajalt tulejale rada andma ning see maksis valusalt kätte, sest laktaati täis jalgadega on praktiliselt võimatu uuesti kiirendada. Kui seda intsidenti poleks olnud, siis usun, et minu aeg oleks olnud umbes 4.20, mis ei oleks olnud väga halb nendes tingimustes.”
Saskia Alusalu sõnul ei õnnestunud tal ükski sõit Tšeljabinskis tehniliselt väga hästi. “Kordagi ei tekkinud päris sellist “in the zone” tunnet, mis oli näiteks Berliinis sõites,” ütles ta. “Kui ma endalt küsin, miks ei läinud nii hästi, kui ma tahtsin, siis ega ma ise ka hetkel veel täpselt ei tea. Usun, et see oli mitmete asjade kokkulangevus. Mingit rolli mängis kindlasti ajavahe, võib-olla ei läinud täppi ka vormi ajastamine – alati lihtsalt ei õnnestu vormi täpselt ajastada, eriti siis, kui ei ole veel palju kogemusi. Võib-olla tegin ka liiga palju trenni viimastel nädalatel. Vahel jääb puudu ka enesekindlusest, mis aitab leida natuke lisajõudu viimastel ringidel. Kuna mul ei ole veel väga palju suurvõistluste kogemusi, on suure publiku ees ka väga raske keskenduda.”
Sai hea kogemuse
“Aga kindlasti oli Euroopa meistrivõistlustel osalemine väga hea kogemus,” lisas Alusalu. “Tänavu oli see kindlasti juba natuke lihtsam kui eelmisel aastal.”
Treener Wim den Elsen leidis oma hoolealuse etteastest siiski ka palju kasulikku. “Ta ütles, et olen liiga kriitiline enda suhtes,” vahendas Alusalu. “Ta ütles, et võistlesin väga rasketes tingimustes absoluutse Euroopa paremikuga. Enamikul on väga palju kogemusi ning nad on uisutanud juba aastaid, kõik kaotasid palju oma isiklikele rekorditele. Wim ütles, et olen väga noor kiiruisutaja kohta ning kui mul jätkub tahtmist ja motivatsiooni, on mul veel ees 20 aastat kiiruisutajana. Ta ütles ka seda, et väga paljud teised treenerid olid talle öelnud, et olen tehniliselt väga palju arenenud. Treener arvas, et tegin vea sellega, et mu rütm oli sellise jää kohta liiga aeglane võistluste ajal.”
“Halbadest võistlustest õppimine on valus õppetund, aga see viis mind järjekordselt tõdemuseni, et mulle tõesti väga meeldib kiiruisutamine. Eks see ole ikka sportlastele omane, et tahetakse liiga palju ja liiga kiiresti. Aga kindlasti on see ka edasiviiv faktor. Treener Wim den Elsen ütles samuti, et see, et olen pettunud, näitab seda, et hoolin sellest alast tõeliselt.”
Kaugelt Venemaalt Saksamaale Inzelli tagasi jõudnud Alusalu tunnistas üleeile, et elurütm on veel täitsa sassis ning ajavahega kohanemine alles algab. Sellele vaatamata algavad juba lähiajal ettevalmistused järgmiseks MK-sarja etapiks, mis toimub 31. jaanuaril ja 1. veebruaril Norras Hamaris. Kui tänavune heitlik talv lubab, toimuvad samal ajal Adaveres juba kuueteistkümnendat korda peetavad Kuldse 1500 võistlused. “Kahjuks ei ole sel aastal võimalik kodustel võistlustel osaleda,” lausus Saskia Alusalu, kes loodab juba sel talvel teha ka oma debüüdi üksikdistantside MM-võistlustel, mis toimuvad 12. kuni 15. veebruarini Hollandis Heerenveenis. Kindlasti saab ta neil võistlustel osaleda ühisstardiga sõidus, lisaks loodab ta starti pääseda ka 3000 meetri distantsil.
Euroopa meistrivõistluste kaheksa paremat:
1. Ireen Wüst (Holland) 161,734
2. Martina Sábliková (Tšehhi) 162,414
3. Linda de Vries (Holland) 163,695
4. Olga Graf (Venemaa) 164,531
5. Jorien Voorhuis (Holland) 165,003
6. Ida Njåtun (Norra) 165,093
7. Natalja Voronina (Venemaa) 167,535
8. Julija Skokova (Venemaa) 169,506
i
MATI ALEV
