Laupäeval, Eesti riigi 100. sünnipäeval rõõmustas Pyeongchangi taliolümpial meid kõiki Adaverest võrsunud kiiruisutaja Saskia Alusalu, kes saavutas naiste ühisstardiga sõidus neljanda koha. See oli Eesti delegatsiooni parim koht lõppenud talimängudel, millest viimati suutis enamat suusataja Kristina Šmigun-Vähi kaheksa aastat tagasi Vancouveris. Alusalu suurepärane koht oli tõeline kingitus riigi juubeliks.
Uhke oli näha, kuidas sini-must-valges võistlusvormis Alusalu tosin ringi finaalis juhtis ning endale kõrget kohta kindlustas. Ala eripära arvestades on õigus väita, et ühisstardiga sõidus ei jääda neljandaks, vaid tullakse neljandaks. Just seda Alusalu oma sümpaatse ja targa olümpiadebüüdiga tõestas. Eesti kiiruisutamise ajaloos on Alusalust kõrgeim koht saavutatud vaid ühel korral. Siis, kui Ants Antson 1964. aastal Innsbruckis 1500 meetris olümpiakulla võitis. Lisaks on Alusalu saavutatud koht parim, mida Jõgevamaa sportlane olümpiamängudel kunagi saavutanud, sest senine tipp oli jalgrattur Lauri Ausi viies koht 1992 Barcelonas.
Aga Alusalu tegi veelgi ajalugu, kui kandis pühapäeval toimunud mängude lõputseremoonial Eesti lippu. Temast sai Eesti olümpiaajaloo esimene sportlane, kes on ühtedel mängudel kandnud lippu nii ava- kui lõputseremoonial.
Keeruline tee finaalini
2015. aasta MM-il ühisstardiga sõidus 10. koha saanud Saskia Alusalule tagas olümpiakoha edukas esinemine detsembri algul Põhja-Ameerikas Calgarys ja Salt Lake Citys toimunud MK etappidel.
16 ringi pikkuse ühisstardiga sõidu muudavadki huvitavaks ja ettearvamatuks iga nelja ringi järel toimuvad vahefinišid. Neljanda, kaheksanda ja kaheteistkümnenda ringi lõpus teenivad kolm kiiremat vastavalt 5, 3 ja 1 punkti, lõpufinišis aga 60, 40 ja 20 punkti. Paremusjärjestuse määramisel arvestataksegi esmalt kogutud punktisummat, võrdsete punktide korral aga lõpuaega.
Sel alal olümpiapileti saanud 24 uisutajat jagati kahte poolfinaali, kust finaali pääses kaheksa paremat. Kui tavaliselt sõidetakse MK etappidel poolfinaalid ja finaal erinevatel päevadel, siis olümpial jäi kahe sõidu vahele vaid tund taastumisaega. Alusalule andis loos koha teises poolfinaalis, kus konkurentideks oli mitu tugevat uisutajat, näiteks viiekordne olümpiavõitja Claudia Pechstein, kahe aasta eest sel alal maailmameistriks tulnud Ivanie Blondin, Pyeongchangis naiskondlikus jälitussõidus olümpiakulla võitnud Ayano Sato jt.
Poolfinaali esimeses vahefinišis 11. koha saanud Alusalu tõusis teisele vahefinišile eelnenud ringidel viieliikmelisse juhtgruppi. Pechsteini tuules sõitnud eestlannal oli kaheksandal ringil lõpusirgele tulles õnne – otse nende ees kukkus liidrikohal olnud Blondin ning tõmbas kaasa ka teisel ja kolmandal positsioonil olnud Sato ja hollandlanna Annouk van der Weijdeni. Kukkumisest pääsenud Pechstein ja Alusalu said vahefinišis esimese ja teise koha.
Kolmandas vahefinišis oli Alusalu seitsmes, üle finišijoone jõudis ta kuuendana, edestades Pechsteini vaid ühe sajandikuga. Vahefinišis teenitud kolm punkti andsid Alusalule seitsmendana finaalikoha.
Küpsenud meistri taktika
Kuna finaalis oli osalejate hulgas mitmeid tugevaid sprintereid, valis rohkem pikkadel distantsidel kaasa lööv Saskia Alusalu koos treener Tristan Loyga finaalsõiduks Calgary MK etapil edu toonule sarnase taktika. Esimese ringi järel viimasel kohal olnud Alusalu spurtis kohe teise ringi algul grupist mööda ning kuna ükski teine uisutaja temaga kaasa minna ei soovinud, kasvas edumaa kiirelt. Kolmanda ringi 28,21 sekundiga läbinud eestlanna lõpetas esimesena neljanda ringi lõpus olnud vahefiniši ja edestas teisena üle finišjoone tulnud Li Dani 7,14 sekundiga.
Järgnenud ringe läbis Saskia kellavärgi täpsusega 31-32 sekundiga. Seitsmenda ringi lõpuks oli vahe kasvanud juba poolele ringile, 16,78 sekundile. Teises vahefinišis edestas Alusalu taas teise koha saanud Li Dani 12,51 sekundiga.
Kümne punktiga endale juba sisuliselt neljanda koha taganud Saskia Alusalu soolosõit kestis 13. ringi lõpuni, alles siis suutsid lõpuspurti alustanud konkurendid temast mööduda. 12. ringi lõpus kolmandas vahefinišis kaotas teisel kohal olnud valgevenelanna Marina Zujeva Alusalule 5,72 sekundiga, ring hiljem oli eestlanna edu järgnevate ees kahanenud 1,43 sekundile.
Alusalu läbis ka viimased ringid samas tempos (viimane ring 31,71 sekundiga) ning lõpetas 13., esimesena üle finišijoone tulnud ja olümpiakulla võitnud jaapanlanna Nana Takagist 14,59 sekundit hiljem. Oma taktikaplaani elluviimine andis Alusalule kokkuvõttes suurepärase koha.
Muljetavaldav oli just Saskia Alusalu enesekindlus oma plaani elluviimisel. See andis märku kogenud sportlasest, mitte oma esimest olümpiavõistlust tegevast uustulnukast.
Lõpuringide medaliheitluses pidas alguses jõudu säästnud uisutajatest vastu vaid viis. Finišijoonel edestas viimase ringi 24,77 sekundiga läbinud Takagi korealanna Kim Bo-Reumi seitsme ja hollandlanna Irene Schoutenit 15 sajandikuga. 28 sajandikuga kaotas Schoutenile pronksi MK-sarjas sellel alal liidrikohal olev itaallanna Francesca Lollobrigida.
Marten Liivi hea sõit
Päev varem sai Pyeongchangi taliolümpiamängudel teine meie maakonna sportlane Marten Liiv 1000 m distantsil 1.09,75ga igati korraliku 18. koha. Teise olümpiakulla võitnud hollandlasele Kjeld Nuisile kaotas Liiv 1,80 sekundiga. Nii nagu Alusalu, oli ka Liiv ajastanud oma hooaja kõrgvormi täpselt olümpiapäeviks.
Kümme päeva varem olümpiadebüüdi teinud ning 1500 m distantsil 33. koha saanud 21aastane Liiv teenis 1000 meetris olümpiapileti 36 sportlase hulka detsembri algul Põhja-Ameerikas Calgary MK-etapil Eesti rekordit tähistava 1.08,70ga.
Olümpiarajal startis Liiv reedel seitsmendas paaris koos Kasahstani esindava Denis Kuziniga. Selle distantsi jaoks ebasoodsamalt välisrajalt (võistluse kolmeteistkümnest kiiremast startisid siserajalt koguni üheksa) alustanud adaverelane läbis esimesed 200 meetrit 16,77ga, 36 uisutaja seas andis vaheaeg 29. koha. Esimese täisringi sõitis Liiv 25,67ga, 600 meetri vaheaeg 42,44 oli paremuselt endiselt 29. Lõpuspurt oli adaverelasel aga võimas: viimase ringi läbis ta 27,31ga, millest kiiremini suutis vaid 14 uisutajat.
Ajaga 1.09,75 lõpetanud Marten Liiv edestas Kuzinit 38 sajandikuga ning läks korealase Cha Min Kyu järel teisele kohale. Poole võistluse järel oli ta neljandal kohal, eeldatavalt tugevamates paarides sõitnud uisutajatest õnnestus Liivil edestada veel nelja konkurenti. Nelja sajandikuga kaotas eestlasele ka eelviimases paaris jääl olnud kanadalane Vincent de Haitre, kes möödunud aastal võitis MM-il sel distantsil hõbemedali.
Naiste ühisstardist sõit:
Nana Takagi (Jaapan) 60 p, 2. Kim Bo-Reum (Lõuna-Korea) 40 p, 3. Irene Schouten (Holland) 20 p, 4. Saskia Alusalu (Eesti) 15 p, 5. Li Dan (Hiina) 6 p, 6. Marina Zujeva (Valgevene) 3 p, 7. Francesca Lollobrigida (Itaalia) 1 p, 8. Nikola Zdrahalova (Tšehhi) 1 p.
Meeste 1000 meetrit:
Kjeld Nuis (Holland) 1.07,95, 2. Havard Lorentzen (Norra) 1.07,99, 3. Kim Tae-Yun (Lõuna-Korea) 1.08,22, 4. Joey Mantia (USA) 1.08,56, 5. Takuro Oda (Jaapan) 1.08,56, 6. Kai Verbij (Holland) 1.08,61, 7. Shani Davis (USA) 1.08.78, 8. Nico Ihle (Saksamaa) 1.08,93,… 18. Marten Liiv (Eesti) 1.09,75.
MATI ALEV
TIIT LÄÄNE
