Eile pärastlõunal külastasid Vooremaa toimetust Jõgevamaa gümnaasiumi koolinoored, kes tutvuvad nädala jooksul töövõimalustega mitmetes ettevõtetes. Kuigi suvine päike paitab juba põske ja mõte liigub pigem vaheaja radadel, olid noored ikkagi õpihimulised. Vahepeal peab ju koolimajast välja astuma ja vaatama, mis jääb koolipingist teisele poole.
Meil oli au olla esimeseks peatuspaigaks. Noored said tutvust teha lehe elukäiguga sünnist trükkiminekuni ning vaadata, kuidas hommikusel koosolekul joonistatud maketist saab täisväärtuslik ajaleht, mis järgmisel hommikul tellijate postkastidesse potsatab.
Loodetavasti leiavad need säravad silmad endale meeldiva töökoha, kui mitte suveks, siis vähemalt tulevikuks. Vooremaaga vestelnud neli noort tõid taas välja igivana paradoksi, et põhikoolilõpetajal on tööle raske saada, sest tööandjad otsivad kogemustega töötajat, noored aga vajavadki kogemust, et kunagi selleks „kogemustega töötajaks“ saada. Samuti tõdesid noored, et tööle on kergem saada siis, kui oled tööandjale on varem usinusega silma jäänud või kui on tuttavaid, kes soovitada oskavad.
Sellest hoolimata on kas värske põhikoolilõpetaja või gümnaasiumiõpilane raskes olukorras, kui tööandja teda just kogemuste puudumise pärast tööle võtta ei soovi. Siinkohal tasub meenutada, et kunagi oleme kõik kogemusteta noored olnud, kes esimestel tööelusammudel juhendamist ja veidike taganttõukamist vajasid. Usaldagem neid, nad võivad meid veel üllatada.
