Paduverest pärit noor kunstnik Sandra Lääne avas novembris Betti Alveri muuseumis oma portreede näituse “Sääne”. See oli tema teine tulemine Jõgeva publiku ette küllalt lühikese aja jooksul: augustikuus oli kultuurikeskuses väljas tema projektinäitus “ArNePo”, mille taiestes olid ühendatud teaduslik mõte, arvuti loovus ja inimese loovus.
Kui Sandra eelmine näitus võis neid, kelle jaoks kunst on rohkem ilu kui mõtlemise asi, õlgu kehitama panna, siis noore autori portreede näitus mahub klassikaliste kunstikaanonite raamidesse tunduvalt paremini.
“Inimloomus on mind alati huvitanud. Samas pole mul portreede vallas kujunenud ühtset stiili ega värvigammat,” ütles Sandra Lääne. “Ma alles otsin oma stiili. Ning ma püüan ka igale kujutatavale inimesele erinevat, tema olemusest lähtuvat lähenemist leida.”
Sandra Lääne lõpetas tänavu bakalaureuseõppes Tartu ülikooli maaliosakonna ning ta usub, et tema töödes võib leida nii mõnegi tema õpetaja, näiteks Jaan Elkeni, Anne Parmasto või Rauno Thomas Mossi mõjutusi.
“Moss oli mu lemmikõppejõud. Temalt on ilmselt tulnud need tumedad toonid, mis mõnelgi mu portreel valitsevad,” ütles Sandra Lääne.
Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru küsimusele, kas tema töödest võiks otsida ka tema Pallases õppinud vanaonu Osvald Lääne mõjutusi, vastas Sandra, et väga otseseid seoseid otsida ei maksa, ent samas on vanaonu maalid tal sünnist saati silme ees seisnud. Tema isik mitte: onu Osvald jõudis surra veidi enne Sandra sündimist.
“Kasvasin üles kodus, kus igas toas oli mõni vanaonu Osvaldi või vanaisa Heino loodud maal,” meenutas Sandra Lääne. “Nägin neid kogu aeg, aga väärtustama õppisin alles hiljem.”
Kaheksa-aasaselt soris Sandra onu Osvaldi õlivärvides ja sai isalt isegi loa neid kasutada, ent tegelikult ei osanud nendega siis veel midagi peale hakata.
“Püüdsin neid veega lahustada ja keerasin kõik nässu. Alles viieteistaastaselt julgesin uuesti õlivärve proovida,” tunnistas Sandra.
Mitte hobi, vaid elukutse
Kunsti keskel kasvanuna suhtus ta kunstisse juba lapsena nii tõsiselt, et ei võtnud kaheksa-aastaselt Jõgeva kunstikooli minneski kunsti kui hobi, vaid ikka kui tulevast elukutset. Siinne kunstikool jäi tal siiski lõpetamata, ent hiljem Tartus Miina Härma gümnaasiumis õppides täiendas ta end mitmesugustel kunstikoolitustel Tartu rahvaülikoolis ja Tartu Kõrgema Kunstikooli juures. Kui Sandra ülikooli maaliosakonda astus, olid mõned tema õpetajad, kes temas pigem tulevast matemaatikut nägid, pettunud.
„Nii mõnigi ütles, et lähed töötuks õppima,” ütles Sandra.
Tema ülikooli maaliosakonna lõputööks oligi eelpool nimetatud projektinäitus „ArNePo”. Kes seda nägi, võis arvata, et Sandra on selline moodne kontseptualist, kes klassikalisi käsitööoskusi ei oma ega hinda. Portreenäitus kummutab selle arvamuse. Selgub, et nood klassikalised oskused on tal täiesti olemas. Ning mitte ainult maalijaoskused. Tema jaoks on südamelähedane ka pliiatsijoonistus.
„Kui mõni huvitava karakteriga portreefoto mulle ette jääb, siis teen selle põhjal meeleldi pliiatsijoonistuse. See on väga mõnus ajaviide,” ütles Sandra Lääne.
Portreenäitusel on tal väljas kolm vahvat pliiatsijoonistust, mis kujutavad tuntud filmidetektiive Hercule Poirot’d, Sherlock Holmesi ja viimase võitluskaaslast doktor Watsonit.
„Need mehed tuntakse kohe ära,” ütles Toomas Muru, kes jälginud muuseumis ühiskülastusel käivate koolilaste reaktsioone.
Kontrastsed emotsioonid
Sandra on mitmel korral portreteerinud ka iseennast.
„Tööd on valminud meeleolult väga erinevatel päevadel ning seetõttu on ka neil kujutatud emotsioonid kardinaalselt erinevad,” ütles Sandra.
Ühel autoportreel on sarnaseid jooni Edvard Munchi „Karjega”. See kuulus kunstnik ja tema tuntuim teos olid Sandra jaoks omal ajal nii olulised, et ta maalis 14-aastaselt „Karje” koopia ning hoidis seda oma toas seinal.
Praegu elab Sandra Lääne Helsingis. Ta ei õpi seal ega tööta ka, küll aga otsib uusi väljakutseid ehk võimalusi end kui kunstnikku edasi arendada. Kunstnikukätt hoiab ta soojana põhiliselt just portreede maalimise või joonistamisega. Helsingis, täpsemalt Helsingi ülikooli galeriis olid novembris väljas ka Sandra “ArNePo” sarja kuuluvad tööd. Sealt edasi viidi need Porvoosse arvutiteaduse sügiskooli, kuhu tuli kokku teadlasi kogu maailmast.
Sandra Lääne on üldse astunud päris julgeid samme rahvusvahelises kunstimaailmas. Möödunud aastal osales ta viie tööga Londonis Parallax Art Fair’il. Ent loodetavasti jätkub noorel kunstnikul ka edaspidi tahtmist kodukandi publiku ette tulla.
Sandra Lääne portreede näitust saab Betti Alveri muuseumis näha 4. jaanuarini.
i
RIINA MÄGI
