Omandireformi aluste seadus sätestas, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega. Et aastate jooksul sellist riikidevahelist kokkulepet ei sõlmitud, otsustas riigikohtu üldkogu 2006. aasta 12. aprilli otsusega anda riigikogule pool aastat aega selle sätte põhiseadusega kooskõlla viimiseks.
Et Riigikogu ei viinud omandireformi aluste seadust kooskõlla põhiseadusega, siis kaotas nimetatud säte kehtivuse 2006. aasta 12. oktoobrist. Riigikohtu üldkogu 2006. aasta 6. detsembri otsuses asuti seisukohale, et omandireformi aluste seaduse teatud paragrahvide kehtetuse tagajärjeks on, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümber asunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub tagastamisele, kompenseerimisele või üürnikele erastamisele omandireformi aluste seadusega sätestatud üldistel alustel ja üldises korras.
Tänases otsuses märkis üldkogu, et praeguseks ajaks on kujunenud olukord, kus omandireformi aluste seaduse teatud paragrahvid on kaotanud kehtivuse, kuid seadusandja pole kehtestanud õiguslikku regulatsiooni selle kohta, kuidas toimida Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldustega, samuti regulatsiooni, mis lubaks või välistaks uute avalduste esitamist.
Seepärast selgitas Riigikohtu üldkogu olukorda nende ümberasunute ja üürnike jaoks, kelle avaldusi on varem juba menetletud, kuid need on jäetud selle kehtetuks tunnistatud seadusesätte järgi kas rahuldamata või läbi vaatamata.
“Üldkogu on seisukohal, et tagada tuleb põhiseaduse paragrahvidest tulenev isiku õigus korraldusele ja menetlusele ning lõpetada avalduse esitanud isikute selgusetus selles, mis saab Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldustest. Neid avaldusi tuleb hakata menetlema. Nimetatud vara suhtes esitatud avaldused tuleb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjonides ning valla- või linnavalitsustes läbi vaadata hoolimata sellest, kas need avaldused on varem omandireformi aluste seadus ühe paragrahvi alusel jäetud läbi vaatamata või rahuldamata,” märkis Riigikohus oma otsuses.
Üldkogu leidis, et läbi tuleb vaadata ka need avaldused, mille suhtes tehtud haldusotsusus on omandireformi aluste seaduse alusel halduskohtu otsusega tunnistatud seadusevastaseks või tühistatud.
EVELI KUKLANE,
Riigikohtu pressiesindaja
