Vooremaa toimetuses on praktikal Saksamaa Paderborni ülikooli meediateaduse tudeng Marie Metsur. Neiu on Saksamaal elanud ja õppinud üle kolme aasta ning saanud juba korraliku kogemustepagasi. Vooremaas on Marie kaks nädalat. Pärast seda jätkub suvepraktika Saksamaal ning seejärel taas Eestis, Viljandimaa ajalehes Sakala.
Marie on lõpetanud Viljandi Paalalinna gümnaasiumi (praegu Viljandi Paalalinna kool), kus hakati saksa keelt süvendatult õpetama juba 2. klassis. Pärast seda, kui Marie 4. klassis Saksamaal õppis, oli talle selge, et soovib sinna tagasi minna. “Aasta võõrsil aitas luua hea keelepõhja, mida oli edaspidi kooli keeleõppetundidega kergem hoida. Pärast Saksamaalt naasmist ootasin kaheksa aastat, millal gümnaasium ükskord läbi saab,” sõnas Marie. Tagasiminekusoov oli kindel. “Klassikaaslased nimetasid mind juba sakslaseks. Võtsin osa kõikvõimalikest saksa keele olümpiaadidest. Mis vähegi saksa keelega seotud oli, selle vastu tundsin huvi. Ja kui kusagil rääkida sai – näiteks olid koolis külalised Saksamaalt – siis olin kohe platsis ja kasutasin juhust,” jutustas Marie.
Viimaseks semestriks valmistuv meediatudeng tõdes, et töö Saksamaale õppima pääsemiseks oli suur, ent kogu vaev tasus lõpuks ära. “Oleksin teadnud, et see on nii raske, siis oleksin ilmselt Eestist Saksamaale vahetusüliõpilasena läinud. See oli keeruline, sest kõik dokumendid tuli tõlkida ja notariaalset kinnitada,” tunnistas Marie.
Nii pakkis ta n-ö kogu oma elu ühte kohvrisse ning sõitis ühesuunapiletiga Saksamaale. Sel hetkel ei teadnud ta, millal tagasi koju jõuab. “Alguses peatusin ühe tuttava vabas toas, nüüd aga üürin ühetoalist korterit ja elan omaette,” rääkis Marie.
Elu on Saksamaal kallim kui Eestis. Marie tõi näite telekamaksust, mida tuleb kõigil tasuda, olenemata sellest, kas nad üldse midagi vaatavad. Samas on Paderborn (asub Põhja-Reini-Vestfaali liidumaal – toim.) tudengilinn nagu meil Tartu. Üliõpilastele on mitmeid soodustusi ja pakkumisi. Näiteks saab koolimaksu eest pileti, millega võib terve liidumaa ulatuses ühistranspordiga tasuta sõita nii palju kui kulub. Marie sõnul on piletid küllalt kallid ning paar nädalvahetust rongisõitu toob summa juba tagasi.
Praktikaga uusi kogemusi
Meediateaduse eriala õpetus on Saksamaal teoreetilisem kui Eestis. “Olen aru saanud, et Eestis ajakirjandust õppides saadakse üldjuhul ajakirjanikuks, neil on rohkem praktikat ja teadmisi, kuidas ja mida kirjutada. Saksamaal aga loeme palju tekste ja arutleme nende üle,” rääkis Marie, lisades, et kogu õppeaja jooksul on neil kokku kolm seminari, kus saab praktilisi oskusi treenida. “See on ülikoolisisene, me kirjutame tekste, salvestame või teeme filme,” täpsustas ta. Õpingutega saadakse laiapõhjalised teadmised, igaüks saab valida, mida pärast kooli teeb – kas läheb televisiooni, raadiosse, ajalehete või toimetab veebikeskkonnas.
Marie näeb ennast tulevikus tööl televisioonis. “Sinna on raske pääseda, aga film ja televisioon on mulle huvitavad ja põnevad, lisaks on ka magistriõpingud silmapiiril. Miks mitte ka edasi õppida,” tunnistas ta.
Televisiooni saatejuhiks pääsemine algab kõige madalamast astmest. Alguses tuleb praktikale minna ja ennast vähehaaval tõestada. Siis saab tööd kaamera taga ja hiljem ka kaamera ees. Korra on Marie koolitöö käigus ka kaamera ette jõudnud. Nimelt oli tarvis teha lühiklipp ühest huvitavast inimesest. “Rääkisin eesti keelt ja kõigil oli põnev. Seal pole paljud eesti keelt kuulnud ega tea, kuidas see kõlab. Olen rohkem peavoolu meedias, kuid olenemata programmist, olen hakanud saateid kriitilselt analüüsima. Mõtlen, kuidas nad filmisid, lõikasid, miks nad seda nii teevad,” jutustas neiu.
Kogemused väikesest toimetusest
Kuna Marie vanavanemad elavad Jõgeval, otsustas ta siia tulles neile rõõmu teha ning samal ajal ka kohaliku lehetoimetuse eluga tutvuda. “Huvitav on vaadata, kuidas väike toimetus töötab. Alati ei peagi üleriigiliste lehtede toimetustesse minema, Vooremaas töötamine tundus päris ahvatlev võimalus,” tunnistas ta. Pärast Vooremaad läheb Marie kaheks nädalaks Saksamaale kohalikku linnalehte praktikale. Siis tagasi Eestisse, et saada terve kuu jagu kogemusi Sakala toimetuses.
Kooli kõrvalt on Mariel kolmel päeval nädalas plaanitud kirjastuse praktika ning lõpetuseks veel üks kohalik ajaleht. “Otsustasin, et ei ütle ühestki pakkumisest ära. Siiani ei ole mul ühtegi praktikat olnud ja nüüd saan siis kõik korraga,” oli ta rahul. Esialgu plaanib Marie tutvuda ajalehe tööga. “Tahan teada, kuidas kõik kokku pannakse ja kuidas ajaleht valmis saab. Lisaks tahan kogemusi inimeste intervjueerimisel ning täiendada oma kirjutamisoskust,” rääkis praktikant.
Marie sõnul on tema lemmikteemad “naistekad”, näiteks suhted ja mood. Huvipakkuv valdkond on ka kultuur. “Tegelikult võtan vastu kõik teemad, mis mulle pakutakse,” märkis ta. “Kujutaksin ennast kunagi ette ka ajakirjas Cosmopolitan. See ei ole otseselt mu eesmärk, aga see oleks üks variant,” märkis Marie.
Praegu on Mariel teada, et kui ta Saksamaale tagasi läheb, tuleb päris palju jalgpallist kirjutada. “Saksamaal on jalgpall väga populaarne ja kuna linna meeskond pääses Bundesligasse (Saksamaa esiliiga – toim.), tuleb hakata neist üksjagu kirjutama. Sealsest toimetusest juba hoiatati, panin vaimu valmis, et teemaks on sport. Õnneks olen poiss-sõbra kõrvalt mänge jälginud ning asjaga kursis,” rääkis ta.
Uue meedia võidukäik
Marie sõnul on Saksmaal uus meedia hästi levinud. “Kõige hullemad on mobiiltelefonid. Noored ei oskagi enam ilma elada, igal vabal hetkel vaatavad WhatsAppi kaudu, mis toimub. Lähevad sõpradega välja ja siis ka kirjutavad omavahel äpi kaudu,” kirjeldas meediatudeng.
“Blogid on ka populaarsed, mõned kirjutajad on saanud kuulsaks ning nüüd kutsutakse neid erinevatele üritustele ja näiteks mõned kosmeetikafirmad saadava postiga uusi tooteid testimiseks.”
Alguses, kui Marie Saksamaale läks, pidas ta koduste rõõmuks eestikeelset blogi, et kõik näeksid, kuidas tal läheb. “Seminaris tegin videoblogi, millest on saanud tavaline blogi, mis on nüüd ka saksakeelne. Arvan, et nii on rohkem lugejaid. Kuid kirjutan sinna, kui tuju tuleb,” rääkis Marie.
Otsest plaani neiul pärast õpinguid Eestisse tagasi tulla ei ole. “Tahan esialgu jääda Saksamaale,” tunnistas ta. Samas lisas Marie, et kui siin saaks hea tööpakkumise, siis ei välista ta koju tagasi tulekut. “Tunnen ennast Saksamaal koduselt, see on nii olnud juba 4. klassist peale, kui süda jäi Saksamaale,” kinnitas ta.
Saksamaale õppima minek oli Marie pikaaegne unistus, nüüd on ta oma eluga rahul.
“Unistuste täitumise nimel tuleb võidelda,” kinnitas neiu.
MARGE TASUR
