Teisipäeval andis sihtasutus Kutsekoda üle Eesti sajatuhandenda kutsetunnistuse. Ümmarguse numbriga dokumendi sai Aare Aasa, kes läbis Luua metsanduskoolis töökohapõhise õppe ja on nüüd 4. taseme harvesterioperaator.
Aasa on õppinud Tihemetsas põllumajanduse mehhaniseerimist, metsatöökogemusi on tal juba 21 aastat. Iseõppijana alustanud mees töötas algul väljavedajal, hiljem läks aga üle langetustraktorile. Õppima soovitas tal tulla tööandja, füüsilisest isikust ettevõtja Aare Kannik. Mees mõtles algul, et miks peaks veel kooli minema. “Kuid kool andis palju tarkusi juurde,” rääkis Aasa. Töö kõrvalt koolis käimine oli talle raske, kuid nähtud vaev tasus ära.
Haanjast pärit ja praegu Võrus elav mees teeb peamiselt tööd RMKle, tööpiirkonnaks on Võru-, Põlva- ja Valgamaa. “Tööpuudust meil ei ole, eriti just talvel, kui pääseb soistele lankidele. Töötame kahes vahetuses, sest masinad on väga kallid ja ei saa lubada, et need seisavad.”
Aasa kinnitusel teenivad head harvesterioperaatorid Eestis sama palju kui Soomes ning tubli töömees palga pärast põhjanaabrite juurde minema ei pea.
Metsasektoris kutsetunnistus oluline
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm peab väga oluliseks, et sajatuhandes kutsetunnistus just metsanduse valdkonna õppurile tuli. Esiteks sellepärast, et metsandussektori tööandjad peavad töötajate palkamisel kutsetunnistust väga oluliseks. Teiseks on Holmi kinnitusel tööandjatel Luua metsanduskooliga väga hea koostöö. See on tema sõnul suurepärane näide koostööst hariduse, tööstuse ja riigi vahel.
Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv mõtestas kutsetunnistuse enda jaoks lahti nii: “Väga paljud ütlevad, et nad on õppinud siin ja seal. Kui mul on olnud võimalus viia läbi tööintervjuud, siis olen alati küsinud, mida te oskate. Kutsetunnistus annab ettevõtjale teatud kindluse, et see inimene on omandanud mitte ainult hariduse, vaid ka oskused.”
Talijärve hinnangul tuleb püüelda selle poole, et antaks üle ka kutsetunnistus, mille järjekorranumbriks miljon. Sada tuhat ei tähenda aga tema sõnul, et kutsetunnistuse on saanud sama palju inimesi. Ka metsandussektoris võib üks inimene ette näidata mitu kutsetunnistust. Tulevikku vaadates tuleb tõdeda, et riigimetsas varsti enam ilma kutsetunnistuseta midagi teha ei ole. Mis aastal see nii saab olema, on praegu veel lahtine, sest kutsetunnistusega inimesi pole veel nii palju, tööd aga on vaja teha. Ei ole neid aga sellepärast, et Luua metsanduskoolis ei suudeta neid nii palju ette valmistada, kui on vaja. Igal aastal saab koolist kutsetunnistuse viiskümmend-kuuskümmend inimest, tegelik vajadus oleks sadakond. Et sajani jõuda, tuleb pingutada, huvi kutse omandamise vastu on suur.
Igal kuuendal tööealisel taskus
Sihtasutuse Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma ütles, et saja tuhande kutsetunnistuse väljaandmiseni on jõutud 16 aastaga. Eestis on üle kuuesaja tuhande töötava inimese, neist ainult sajal tuhandel on kutsetunnistus taskus. “Seega on igal kuuendal tööealisel kutsetunnistus. See annab teadmise, et inimene, kelle tööandja palkab, teeb oma tööd vastutustundlikult ja arvestab kõigega, mis kaasneb. See pole ainult metsatöödega nii, vaid ka teistes ametites.”
Kõigepealt said kutsetunnistused kinnisvarahindajad, seejärel maaklerid ja haldajad ja siis kogu ehitussektor ning alles siis jõudis järg metsa kätte. Samal ajal lisandusid ka kokad, kelnerid, ettekandjad. Just palkmajaehitajad olid ühed esimesed, kes hakkasid kutsetunnistusi välja andma.
Tiia Randma ütles, et kõigepealt hakati kutsetunnistusi andma kaubandus-tööstuskoja kaudu. Esimestel ettevõtjate ümarlaudadel ilmnes, et kutsehariduse kordasaamiseks tuleb midagi ette võtta. Seisukohad olid tookord n-ö seinast seina ja mõned osalenud avaldasid arvamust, et kutsekoolid tuleks üldse laiali saata ja eraalustel üles ehitada. Tõdeti, et riiklik süsteem ei tööta. Saksamaa kogemust näinud ütlesid, et võib- olla peaks ise kõigepealt ütlema, mida meil vaja on, ja siis laskma koolidel neid inimesi koolitada ning teha ka ise koolidega koostööd. See pool väitlejaist sai võidu ja algas kutsestandardite väljatöötamine. “Metsanduses on ideaalmaastik, mida toona loodeti, praegu olemas – sektor ütleb, et meil on vaja ja kool koolitab. Koostöö on väga hästi käima läinud.”
Metsanduskool vajab uusi masinaid
Luua metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on metsamasinaoperaatori eriala koolis väga populaarne ning konkurss alati suur. “Kutseeksamiga lõpetavad ka meie õpilased, kuid järjest enam muutub tähtsaks täiendkoolitus, et tööturu nõuetele vastata,” märkis ta. Koolil on tublid õpetajad. Masinapark koosneb kolmest kokkuveotraktorist ja neljast langetusmasinast, kuid need on kõik juba vanad, kool vajaks hädasti uut tehnikat.
Metsamasinaoperaatoritele omistavad kutseid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua metsanduskool.
EMPLi tegevdirektor Ott Otsmann ütles, et metsandus areneb väga kiiresti. “Väga oluline on, mis toimub metsas. Kui toore on hästi ette valmistatud, annab see tööstusele palju juurde, suudame säästlikumalt toota ning puitu maksimaalselt ära kasutada. Harvesteri juht peab otsustama väga lühikese ajaga, mida palgiga ette võtta. Olulised on tema teadmised.”
Otsmann lisas, et metsamehe töö on viimase paarikümne aastaga täielikult muutunud. Kasutusele on tulnud efektiivsed masinad, mille tööd juhivad arvutid, igapäevaselt on abiks kaardirakendused ja asukoha positsioneerimised.
Kutsetunnistused
*Esimesed kutsetunnistused anti välja 1999. aastal, neid oli kuus
*Tunnistused andis välja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing
*Nüüd on kutsetunnistuste väljastajaid 118, kõike korraldab sihtasutus Kutsekoda
*Metsaseltsi kommunikatsioonijuht Toomas Kelt on välja arvutanud, et 100 000 kutsetunnistuse kätteandmine võtaks järjest aega umbes kaks ööpäeva ja neli tundi pealekauba
*Aastast 2006 on EMPL välja andnud kokku 1822 kutsetunnistust, neist 284 masinaoperaatoritele
*EMPL omistab kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raietöölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele
*EMPLi koostööpartnerid on Luua metsanduskool ja Pärnumaa kutsehariduskeskus.
HELVE LAASIK
