Hiljuti sajandat sünnipäeva tähistanud Põltsamaa Majandusühistul on plaanis rajada Põltsamaa kesklinna uus nüüdisaegne kauplus. Detailplaneering on juba olemas ning käsil on esialgse ehitusprojekti koostamine. Kui projekt valmis, pannakse paika lõplik ruumilahendus.
Kaupluse eskiisprojekt valmis tegelikult juba mõni aeg tagasi, kuid majandusühistu juhi Jüri Männiksaare kinnitusel seda varem plaanitud mahus ei järgita.
Põltsamaa Majandusühistu tähistas tänavu 2. jaanuaril 100 aasta juubelit ja sel puhul avati 10. veebruaril Põltsamaa kultuurikeskuses ühistu ajalugu tutvustav fotonäitus, kuhu kutsuti ka asutuse endised töötajad. Jüri Männiksaare sõnul pandi näitus veebruaris üles selle mõttega, et kultuurikeskuses toimuvad vabariigi aastapäeva puhul peod ja vastuvõtud ning külalised näevad siis ära ka väljapaneku. Fotonäitust saab vaadata 8. märtsini.
Siiras äratundmisrõõm
Praeguse majandusühistu eelkäija, Põltsamaa Majandusühingu põhikiri kinnitati 23. detsembril 1913. Vahepeal muudeti aga teatavasti kalendrit ja nii sai Põltsamaa Majandusühingu tegelikuks asutamise kuupäevaks 1914. aasta 2. jaanuar.
Männiksaare sõnul on Põltsamaa Majandusühistul asutuse ajaloost olemas väga mahukas fotomaterjal. Vähem mõistagi esimese Eesti Vabariigi aegadest ja sõjajärgsest perioodist, hilisemast ajast seevastu üsna palju. Eriti arvukalt on fotodele jäädvustatud eelmise sajandi 60., 70. ja 80. aastad. Näitusele tõi oma fotosid ka põltsamaalane Jüri Pärna.
Põltsamaa Tarbijate Kooperatiivi omaaegsed töötajad Gustav Lind ja Elmar Zipp panid usinalt kooperatiivi ajalugu kirja ja tänu nendele on olemas terve hulk fotoalbumeid.
Elmar Zippi mäletavad paljud põltsamaalased peaaegu alati fotoaparaadiga ringi kõndimas. Jüri Männiksaare sõnul võib fotodel näha paljusid ettevõttes töötanud inimesi, ent samas pole tõstetud esile üksikisikuid.
Näitus on koostatud ajastute ja teemade järgi. Eraldi on välja toodud ühistu loomine, juhid, areng, töötajate ja nende pereliikmete vaba aja veetmine, toitlustusettevõtte objektid ning aja jooksul valminud ehitised.
Esimene iseteeninduskauplus ETK süsteemis
Põltsamaa Majandusühistu juhataja sõnul oli kõige kauplusterikkam aeg 1950. aastate lõpp ja 60. aastate algus. Sel ajal asusid majandusühistu kauplused ka väljaspool traditsioonilist Põltsamaa piirkonda – Kolga-Jaanis, Päinurmes ja mujalgi.
Huvitava faktina nimetas Jüri Männiksaar, et Põltsamaa Tarbijate Kooperatiivi esimene iseteeninduskauplus, mida nimetati siis universaalkaupluse gastronoomiaosakonnaks, avati 1959. aasta veebruaris nendes majandusühistu ruumides, kus järgmisel kuul lõpetab tegevuse SEB Põltsamaa pangakontor. Väidetavalt oligi see esimene iseteeninduskauplus ETK süsteemis, pealegi lausa nii kuulus, et Moskvas asuva rahvamajandussaavutuste näituse üleliidulise keskühistu ehk Tsentrosojuzi platsil oli 1959. aasta sügisel eksponeeritud ülevaade selle kaupluse sisustusest ja tööpõhimõtetest. Teenekas Põltsamaa kooperatiivi töötaja Gustav Lind käis Moskvas poe kohta selgitusi jagamas.
Praeguseks alles kaheksa kauplust
Omamoodi märgilise tähendusega oli esimeste värvitelerite müügiletulek 1973. või 1974. aastal. Neid müüdi siis veel täiesti uues Kingu kaupluses, mis avatigi just 1973. aastal kaupluslaona. Samas kõrval valmis 1980. aastate lõpus kaarhall, kus mööblit müüma hakati.
<span style=”FONT-FAMILY: Arial; FONT-SIZE: 10pt; mso-ansi-language: ET” lang=”ET”>Väga “kuumaks” kohaks kujunes 1987. aastal avatud Adavere tuulik ning viimase põneva kohana sai 1991. aastal valmis Põltsamaa lossikompleksi rajatud konvendihoone.
Märkimisväärsed muutused tõi kooperatiivi töösse Eesti iseseisvumine, sest rubla sattus siis vabalangusse ning letid-riiulid jäid enne 1992. aastal toimunud rahareformi väga lagedaks. Pärast rahareformi tulid küll kaubad tasapisi kauplustesse tagasi, aga inimeste ostujõud oli varasema ajaga võrreldes äärmiselt tagasihoidlik. See sundis kauplustevõrku üle vaatama. Ühistulist kaubandust mõjutas väga tugevalt ka erakaubanduse tekkimine. Seetõttu vähendas Põltsamaa Majandusühistu kaupluste arvu eriti just 90. aastate keskel.
Praeguseks on majandusühistul alles kaheksa kauplust, neist neli maakauplused asukohaga Adaveres, Eskus, Lustiveres ja Puurmanis. Neist viimane on pinna poolest isegi suurem kui Põltsamaal asuv Konsum. Milline on maakaupluste edasine saatus, oleneb suuresti inimeste liikumistest. Paraku ei õigusta ennast majanduslikult ka kauplusautod, mis viimasel ajal mitmel pool maarahvast teenindavad.
i
TOOMAS REINPÕLD
