Eesti saavutas parima võimaliku lahenduse. Jõudmine 196 euro tasemeni hektarilt oli tänastes tingimustes kindlasti parim võimalik lahendus. 2014. aasta toetuste vähenemine on meil võimalik katta maaelu arengu vahendite arvelt, kuhu Eesti sai algse pakkumisega võrreldes juurde 50,7 miljonit eurot.
Maaelu arengukava osas võib tulemust laiemat eelarvekonteksti arvestades igati positiivseks pidada. Olukorras, kus kogu Euroopa Liidu eelarvet vähendati eelmise perioodiga võrreldes 33 miljardi euro võrra, on MAKi vahendite säilitamine peaaegu senises mahus väga hea tulemus.
Euroopa Liidu vahendite kokku ligi 40-protsendilise kasvu taga on diplomaatide, ametnike ja põllumeeste ühine tegutsemine. Tulemus on oluliselt parem, kui see oli eelmisel perioodil ja ka võrreldes sellega, mida Euroopa Komisjon algselt pakkus. Selle taga on poliitikute, diplomaatide ja ametnike kaks aastat kestnud pidev selgitustöö teistele liikmesriikidele, samuti põllumeeste aktiivne toetus.
Ülemkogul täna heaks kiidetud eelarve kohaselt saab Eesti Euroopa Liidust aastatel 2014–2020 põllumajandustoetusteks kokku üle 1,73 miljardi euro, mis on ligi 500 miljoni võrra enam kui eelmisel perioodil. Põllumajandustoetuste kasv on ka kõigist valdkondadest suurim.
Perioodil 2007–2013 sai Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetusteks ligi 1,23 miljardit eurot, millest ca 500 miljonit eurot läks otsetoetusteks ning 723,7 miljonit eurot maaelu arengukava meetmetele.
i
HELIR-VALDOR SEEDER, põllumajandusminister, IRL
