Saialilledest said värvilaigud

Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaalis saab 26. maini vaadata Margit Karu fotonäitust “Calendula. Inspirare”. Autor on näituse tarvis leidnud nutika idee ja selle julgelt teoks teinud.


Calendula tähendab ladina keeles saialille. Margit Karu näitus ongi inspireeritud saialilledest. Neid kasvab tal suvekodus rohkesti ning nende õisikuid tavatseb ta teematerjaliks korjata ja kuivatada. Möödunud aasta juulis ja augustis tegi ta neist aga neli-viissada fotot. Nende hulgas oli ka teravaid, ent Margitile endale hakkasid palju enam imponeerima hästi lähedalt ja hajutatud fookusega võetud kaadrid, millel polegi äratuntavaid lillekujutisi, vaid pigem ebamäärased värvilaigud. Nende hulgast hakkaski autor näitusepilte valima. Esialgu jäi sõelale 66 kaadrit, fotofirmasse sai väljaprintimiseks saadetud 16.

Hea idee

Võib arvata, et töötaja, kes pilte trükkima pidi, oli uduseid kaadreid nähes mõnevõrra üllatunud. Autorilt “praagi” kohta aru pärima siiski ei hakatud ning Margit sai oma näitusetööd kätte. Lugemissaali seinale paigutas ta need justkui lilled peenrale: fotod pole ühes reas, vaid eri kõrgustel.

“Selle näituse puhul imponeerib just hea idee,” ütles käsitööõpetaja ja akvarellist Eike Salu. Margit Karu kunagine kunstiõpetaja Anne Kütt lisas, et tema kipub äragi unustama, et tegemist on fotodega, ning võtab neid värvilaikudest koosnevaid pilte kui maale. Käsitööõpetaja ja harrastusmaalija Maris Prii tõdes, et kui esmapilgul tundusid kõik saialillepildid sarnased, siis lähemalt uurides hakkas ta erinevusi nägema ja välja kujunesid oma lemmikud.

“Mina sellist näitus teha poleks riskinud,” tunnistas teenekas fotograaf Harald Lindok. “Sellised pildid visatakse ju tavaliselt minema.”

Tähtis on tunnetus

Margit Karu on ameti poolest põllumajandusameti Jõgeva keskuse peaspetsialist. Siinsetele näitusekülastajatele on ta päris hea tuttav, sest on esinenud näitustel nii fotode, akvarellide kui ka muud laadi taiestega. Tema kolme aasta tagune esimene isikunäitus oli samuti selge ja julge kontseptsiooniga: sellel olid väljas üleni rohelised fotod, millelt võis lähemal uurimisel leida üllatavaid vormimänge ja dünaamikat.

Peale saialillede andis Margit Karule praegu üleval oleva näituse tegemiseks tõuke üks maalikunstnik Enn Põldroosi tsitaat, mille ta leidis Kumus hiljuti korraldatud näituse “Kunstirevolutsioon 1966” saatetekstist. Põldroos ütles: “Me ei peaks kõigele lähenema sõnalis-loogiliselt. Kui me kuulame muusikateost, siis me ei mõtle ka, et lehm läks üle silla või karu tuli koopast välja. Kõige tähtsam on tunnetus.”

Margit Karu saialillenäitus ongi õige tunnetusega tehtud. Enam ta saialilli ei pildista. Aga korjab ikka.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus