Sama vana, kui on ühiskond, on ka reegel, et endast nõrgemaid ja õrnemaid peab hoidma, kaitsma ja abistama. Seda on õpetatud lastele juba maast madalast.
Peetakse auasjaks olla õrnema soo vastu viisakas, anda naistele eesõigus, kinkida lilli. Nii käituvaid mehi austavad omakorda ka naised, ühiskonnas nimetatakse neid džentelmenideks.
Kahjuks on viimasel ajal üha enam levinud ja meedias kajastamist leidnud juhtumid, kus naist mõnitab, alandab ja peksab tema armastatu. Paraku harrastavad sellist marutaudiliku stiili ühiskonnas ka lugupeetud mehepojad-ärimehed, avaliku elu tegelased.
Te võite ennast õigustada, et õrnem pool on milleski süüdi, kuid arvestage inimmõistust appi võttes, et naise füüsilist väärkohtlemist ei õigusta ka tema kõige rängem eksimus. Nendele kuulub austus ja asju lahendatakse rahumeelsel teel. Siin kehtib kõnekäänd – mida külvad, seda ka lõikad. Ja arvestage, karujõu ja mõistusega mehed, kui te peaksite eelpool mainitud “vägiteo” tõttu sattuma sinna, kust vabadus paistab läbi väikeste ruutude, siis seal koheldakse teid samamoodi, nagu te olete käitunud endast õrnema inimesega. Loota ei tasu ka kohtu halastusele: kui oled seina mustaks värvinud, pole mõtet loota, et see kuivades valgeks muutub. Meie kohtusüsteem on õiglane ja sellised teod on kogu ühiskonnas äärmiselt taunitavad.
Öeldakse, et inimene harjub kõigega, kuid mitte kurjusega. Kurjus ja ebaõiglane käitumine on taunitavad, olgu suuremal või vähemal määral. Tahame ikka tulevikku vaadates ja mööduvat aastat meenutades mõelda headele asjadele, sest täisväärtuslik elu koosnebki väikestest heategudest. Mõeldes endast nõrgematele ja eriti mõeldes õrnema soo peale, püüdkem üles näidata võimalikult palju austust ja lugupidamist. Neile kuulub eesõigus nii väikestes kui suuremates asjades ja see omakorda tõstab ausse mehised mehed.
Vastastikune austus ja lugupidamine rajab selles käänulises maailmas aluse edukusele. See omakorda teeb inimese õnnelikumaks ning seda me kõik ju vajame.
PEETER KOMPUS
