Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaal on taas nende noorte neidude päralt, kes võtnud missiooniks esiemade käsitöötraditsioonide elushoidmise ja edasiarendamise. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö eriala tudengite kootud ruudulised sõbad, sõbakirjalised tekid, põimevaibad ja gobeläänid aitavad selles majas tekkiva ehtsa jõulumeeleolu veelgi ehedamaks muuta.
iii
Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili õppekava hoidja Kristi Jõeste sõnul on Palamusele näitusele toodud esemed valminud kahe viimase õppeaasta jooksul. Sõbade autoriteks on esimese, gobeläänide autoriteks kolmanda kursuse piigad, ülejäänu on teise kursuse tudengite kätetöö. Saali keskel rõuguredeli moodi alusel rippuvad ruudulised sõbad võiksid ka suurräti nime kanda, aga siis peaksid nad olema ruudukujulised. Need on aga ristkülikujulised, seega sõbad.
Sõbakirjalised tekid on nn koopiatekid, mille tudengid on kudunud Eesti Rahva Muuseumis ning Viljandi ja Muhu muuseumis leiduvate arhailiste eeskujude järgi.
„Tudengid lähevad muuseumi, valivad või tellivad sealt endale meelepärase eeskuju välja, panevad selle kohta kirja kõik andmed, jäädvustavad võimalikult täpselt ja õiges mõõtkavas mustri ning asuvad siis koopiat kuduma,” ütles Kristi Jõeste. „Ühest küljest õpivad tudengid koopiaesemeid kududes tundma ajastule omast tehnoloogiat, teisest küljest saab muuseum vajaduse korral võimaluse panna näitusele originaali asemel välja koopia: originaalid on mõnikord üsna kehvas seisus.”
Tööproov kotiks
Sõbakirjalist tekki iseloomustavad Kristi Jõeste sõnul sissekirjatud mustritriibud. Eri kirjad on saanud nime linnu- ja loomariigi esindajate või majapidamises kasutatavate esemete järgi. Nii tuntakse näiteks sitika-, pääsusaba-, saehamba- ja lauajalakirja. Oma rikkalikud kogemused etnograafiliste sõbade ja tekkide kudumise alal on kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna rahvas koondanud tänavu veebruaris ilmunud õpetusraamatusse.
„Raamatu koostasime Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ettepanekul,“ ütles Kristi Jõeste. „Eks selleteemalist kirjandust ole varemgi ilmunud, aga meie raamatust saavad asjahuvilised peale näidiste kätte ka konkreetsed tööjuhised.“
Enne sõbakirjalise teki kudumist teevad tudengid ikka tööproovi. Näitusel saab peale tekkide näha ka tööproovidest meisterdatud vahvaid õlakotte, mida rahvarõivaste või rahvuslikus stiilis rõivaste juures kanda sobib.
Täppistöö värvipajas
Põimevaibad ja gobeläänid on valminud tudengite endi ideede järgi, ent needki tõukuvad ennekõike eesti rahvakunstist. Põimevaibad on valminud Christi Küti, gobeläänid eesti rahvusliku tekstiili grand old lady Anu Raua juhendamisel. Kui telgedel kootud põimevaipu iseloomustab ruudumuster, siis seina külge kinnitataval raamil sündiva gobelääni üheks tunnuseks on sujuvad üleminekud mustris ja värvitoonides. Töömahukad tehnikad on mõlemad, ent gobelääni jaoks on lisaks sellele vaja väga suures värvivalikus lõnga, mida valmiskujul pole kusagilt võtta. Sestap tuleb gobelääne, aga ka koopiavaipu kuduvatel tudengitel ise värvipaja ääres mütata.
„Põhitoonides lõnga saame Jõgeval tegutsevast OÜst Rewool, üleminekutoonides lõngad tuleb aga ise värvida ja see on mõnikord suisa täppistöö,” ütles Kristi Jõeste.
Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonda ja Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi seovad juba pikaajalised koostöösuhted: rahvusliku tekstiili eriala tudengite tööd on Palamusel väljas juba kaheksandat korda.
iii
RIINA MÄGI
