Kolmapäeval osalesid mitmete kogukondade esindajad Sadala rahvamajas toimunud koolitusel „Maagiline mardi- ja kadripäeva kombestik“. Koolitus toimus rahvakultuuritraditsioonide tundmaõppimiseks ja ennistamiseks algatatud projekti „Hakkame santima“ raames. Projekt on ellu kutsutud selleks, et läheneval mardi- ja kadripäeval osataks santimas käia esivanemate kommete kohaselt.
Ajaloolane Einike Sooväli, kes töötab Eesti Vabaõhumuuseumis paljurahvuseline Eesti keskuse juhina, rääkis, et tänavu on eesti pärandkultuuri aasta raames Rahvakultuuri Keskus ja Folkloorinõukogu võtnud oma südameasjaks mardi- ja kadrisandiks käimine uuesti ausisse tõsta.
„On oluline, et inimesed teaksid, et mardi- ja kadrisandid võivad esivanemate kommete kohaselt nende uste taha tulla, ning leiduks seltskondi, kes seda teeksid. Tegemist on väga vana esivanemate traditsiooniga, kus kingituse saamine ei tohi olla kerge, vaid peab olema lunastatud hästi selgeks õpitud rahvalike laulude ja tantsude esitamisega asjakohaste naljade tegemise või mängude korraldamisega.
Traditsioonid on olulised, kuid arvestades linnastumist, on teatud annus tänapäevase juurde lisamine siiski põhjendatud. Igati vajalik on, et mardi- ja kadrisandiks käiksid ka meie lapsed ja lapselapsed, nii hoitakse põlvkondade vahelist sidet,“ rääkis Sooväli.
Eesti rahvapärimuskooli folklorist Terje Puistaja andis põhjaliku ja praktilise koolituse käigus ülevaate mardi- ja kadripäeva rituaalidest, rahvakommetega seotud rituaalidest, regilauludest, laulumängudest ning jõu- ja osavusmängudest.
„Olen aastaid mardi-ja kadripäevakommetest kursusi korraldanud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Põhjalikult tutvustatakse vanu tavasid lasteaedades. Koolides võiks pärimusõppele senisest rohkem tähelepanu pöörata,“ ütles Puistaja, kes olid koolitusele kaasa võtnud rohkesti õppematerjale, kostüüme, maske, õnne ja edu toovaid teri ja seemneid, mida sandid kombekohaselt tubadesse laiali viskavad.
Mardi- ja kadrisandikommete alase koolituspäeva toimumist aitas Jõgevamaal ette valmistada Rahvakultuuri Keskuse maakondlik rahvakultuurispetsialist Pille Tutt. „Mardipäev lõpetas välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi. Meie esivanemad elasid hingestatud ilmas. Selle tähtpäeva algne mõte oli hingestatud looduse päike (taevaisand), maa (maaemand) ja haldjate (mardused) tänamine. Kõige tuntum mardipäevakomme on mardisantide ehk martide ringijooksmine, mida tehti mardipäeva eelõhtul. Loodan, et Jõgevamaal võetakse sel ja järgnevatel aastatel lahkesti vastu mardisante ja erinevad põlvkonnad tahavad üheskoos esivanemate tava hoida ja endaga kaasas kanda,“ lisas Pille Tutt.
JAAN LUKAS
