Sadala rahvamajas toimunud rahvusavaheliselt tunnustatud laulja ja näitleja Georg Otsa (1920–1975) 100. sünniaastapäeva tähistamisel meenutati tema seotust paikkonnaga, elati kaasa ansambli Kolm Musketäri kontserdile ja esitleti uut digiklaverit.
Kontserdi avanud Sadala külade seltsi juhatuse esinaine ja Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt rääkis Georg Otsa eluteest, lapsepõlvest, lauljaks õppimisest ning tegevusest teatri-ja kontserdilavadel nii Eestis kui ka kaugemal. Tema sõnul on Georg Otsa juured tänases Jõgeva vallas Sadala ümbruses. „Georg Otsa vaarisa Tõnu Ots (1811–1873) töötas 1833–1871 õpetajana Reastvere külakoolis. Reastvere kuulus alates 1891. aastast Laius-Tähkvere valda, alates 1939 Sadala valda ja kuni 2017. aastani Torma valda. Pärast haldusreformi asub see paik aga Jõgeva vallas.“
Pille Tutt rääkis veel Georg Otsa vanaisast Hans Otsast, kes Eesti avalikus elus tugevasti silma paistis.
„Hans Ots (1838–1914) siirdus Narva, kus tema algatusel loodi lauluselts Ilmarine, mis sai tuntuks kogu Eestis. Narvas abiellus Hans Ots Maria Blumiga (1851–1924). Hans Ots suhtles rahvusliku ärkamisaja suurmeeste Mihkel Veske ja Johann Köleriga ning esindas narvalasi Carl Robert Jakobsoni matustel. Austus Jakobsoni vastu oli sedavõrd suur, et Georg Otsa isale pandi Eesti ärkamisaja suurmehe mälestuseks nimeks Karl-Robert, mis 1941. aastal muudeti Kaarliks.“
Laule Georg Otsa repertuaarist
Pille Tutt märkis seoseid eri juubelite vahel, toonitades, et Georg Otsa 100. sünniaastapäev on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise lõpuaastal ning enne nimeka laulja ja näitleja juubelit tähistati kirjanik Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva. „Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel“ järgi tehtud filmis mängis peategelast, kroonik Balthasar Russowit Georg Ots.“
Georg Otsale pühendatud sündmusel Sadalas esines Tallinna muusikakeskkooli noortest muusikutest koosnev ansambel Kolm Musketäri. Baritonid Tõnis Sarap ja Silver Piiroja ning klaverimängija Kaur Pennert esitasid laule Georg Otsa repertuaarist, mis on kõlanud nii estraadilaval kui ka operettides ja ooperites. Kõlasid ka laulud lauljate repertuaarist, kes tegutsesid Georg Otsaga samal ajal. Kõlas Jaak Joala kuulsaks lauldud „Unustuse jõel“, mille helilooja Aarne Oit kirjutas algselt Georg Otsale. Laulja oli aga hõivatud, et ei saanud seda esitada ja paljude inimeste südamesse läinud laulu võttis oma repertuaari Jaak Joala.
Pärast kontserti toimus Georg Otsa elule ja loometegevusele pühendatud mälumäng. Mõnedki küsimused olid lähemalt või kaugemalt seotud Jõgeva vallaga. Nii saadi teada, et Otsa lauluõpetaja teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidu tagalas loodud Jaroslavli kunstiansamblite päevil oli laulupedagoog Aleksander Arder, kes oli Jaan Poska tütre Tatjana esimene abikaasa. Küsimusi oli ka raadiosaadetest, mida oli Georg Otsast teinud Sadala ja Mustvee koolis õppinud hilisem tippajakirjanik Valdo Pant. „Mälumängu küsimused aitas koostada ajakirjanik Jaan-Ivo Lukas. Aitäh küsimuste koostajale ja publikule, kes kaasa mõtles,“ lisas Pille Tutt.
Georg Otsa teemalisel õhtupoolikul Sadalas esitleti ka rahvamaja uut digitaalset klaverit, millel musitseeris ansambli Kolm Musketäri klaverimängija Kaur Pennert. „Klaver Yamaha on roosipuust ja jõudnud meile tänu koostööle,“ rääkis Tutt. Ta ütles tänusõnad digitaalse klaveri soetamisele kaasa aidanud riigikogu liikmele Aivar Kokale ning muusikainstrumendi väljavalimisel ja katsetamisel asjatundliku nõuga abiks olnud muusikapedagoogile ja koorijuhile Mare Talvele.
Rahvamajas tegutsev segakoor Sõbrahing toetab muusikariista head säilimist klaverikatte soetamisega.
Olemas kogukonna soov ja tahe
„Jaanuaris toimus Mustvees Jõgevamaa kultuuri-, spordi- ja terviseedendajate tänuõhtu, kus Pille Tutt pöördus minu poole palvega, kas oleks võimalik toetada digitaalse klaveri ostmist Sadala külade seltsile. Rahvamajad on kujunenud kogukondade isetegemise ja kooskäimise kohaks. Sadala inimesed on teinud palju selleks, et neil oleks kaunis rahvamaja, kus käib aktiivne tegevus. On oluline toetada maarahvamajade tegevust, et tagada kultuuritraditsioonide järjepidevus, oma kultuuriloo hoidmine ja pärimuskultuuri arendamine. Kui on olemas kogukonna soov ja tahtmine, peab järele tulema omavalitsuse ja riigi toetus,“ märkis Kokk. Muusikahuviline poliitik tundis rõõmu, et digiklaverit esitleti Sadalas Georg Otsa 100. sünniaastapäeva kontserdil.
„Laulja ja näitleja Georg Ots puudutas oma ande ja sarmiga miljoneid inimesi. Teha hinnati ja hinnatakse kõrgelt ka tänapäeva Eestis. Venemaal ja Soomes teda lausa jumaldati. Georg Ots oli legend juba oma eluajal ja sajandivahetusel hääletas rahvas Georg Otsa sajandi suurkujude valimisel parimaks lauljaks,“ ütles Kokk.
JAAN LUKAS
