Kust võib osta Viire Valdma kootud sokke, Kersti Heinloo meisterdatud jõuluehteid, Harriet Toompere loodud vitraaže, Ülle Kaljuste tehtud seenerosoljet ja Janek Joosti küpsetatud leiba? Õige vastus on: Eesti Draamateatri jõululaadalt. Seal käis esmaspäeval kauplemas ka Sadala toitlustusettevõtja Luule Väin.
“Jõulusahvri” nime kandvat jõululaata peeti Draamateatris teist aastat. Ka Luule Väin viis oma firma Luule Köök toodangu “Jõulusahvrisse” juba teist korda. Kaasas olid tal eheda koduse maitsega jõulutoidud: sült, pasteet, verivorstid ja hautatud hapukapsad, samuti suured koduleivapätsid. Lisaks toidukraamile olid Luule Väinal seekord kaasas Palamuse valla käsitöömeistri Ingrid Juuse pilkupüüdvad käsitöönukud.
Kauba aitas Tallinna toimetada Luule Väina rootslasest kaasa Eckard Klug. Leti taga olid aga Luulele abilisteks Heleri Ilves ja Valdi Reinas. Viimane kehastas üpris mukitud tädi Maalit.
Jõululaata peeti teatri teise korruse fuajees ja esimestel kauplemistundidel oli seal päris suur trügimine. Ostjateks polnud muidugi mitte ainult teatri oma töötajad, vaid kõik, kes kohale tahtsid ja oskasid tulla. Müüjaid oli aga, paistis, vägagi hoolega valitud. “Sõelast” olid läbi pääsenud ainult eheda kodumaise käsitöö, ökotoodete ja omatehtud toidukraami pakkujad.
“”Jõulusahvrit” korraldama ajendas meid asjaolu, et meie teatris on päris palju inimesi, kes midagi meisterdada armastavad,” ütles üks Draamateatri jõululaada eestvedajaid, näitlejanna Kersti Heinloo. “”Jõulusahver” võimaldab meil koos ühe toreda päeva veeta ja rahvale jõulurõõmu pakkuda. Meie oma teatri rahvast on kauplejate hulgas umbes 40 protsenti, ülejäänud on teiste teatrite inimesed, teatritöötajate sõbrad või meile muidu sümpaatseid käsitöömeistreid, kes enamasti alles valmistuvad turgu vallutama.”
Kersti Heinloo sõnul on “Jõulusahver” muu hulgas heategevuslik ettevõtmine, sest laadakohviku ja –loterii tulud lähevad heategevuseks.
Vardad tagantkätt lava taha
“Kohvikus müüdava on valmis teinud enamasti meie oma teatri inimesed. Loteriiauhinnad on annetatud aga kõigi laadamüüjate poolt,” ütles Kersti Heinloo. “Möödunudaastase “Jõulusahvri” tulu eest saame võimaldada Tartu Kesklinna kooli lastel vaadata meie teatri lavastust “Vana roosa maja”, tänavuse laada tulu annetame aga Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule laste suvelaagri korraldamiseks.”
Kui Kersti Heinloo enda letilt võis soetada kauni lillega peavõru, samuti kuuseehteid ja pühadekaarte, siis Luule Väina üks letinaabreid, Viire Valdma pakkus teksariidest põllesid ja kotte, koeravillast sokke ning hoidiseid. Viimased kadusid letilt paari tunniga.
“Põllede ja kottide juures olen ära kasutanud vanade teksapükste küljest harutatud detaile. Sokilõng on aga tehtud koera- ja lambavilla segust. Koeravilla saan vennalt ja õelt: ühel on Tiibeti mastif ja teisel bernhardiin,” ütles Viire Valdma.
Kui õmblustööd teeb näitlejatar kodus, siis kududa armastab ta teatriski: see aitab sisustada aega siis, kui etendus käib, aga näitlejatar ise parasjagu laval ei pea viibima. Lavaleminekut ta kudumistöö pärast sisse pole maganud, aga seda on küll juhtunud, et lava suunas hakkab ta kõndima, kudumistöö käes.
“Ema ütles mulle, et varras tuleb alati lõpuni kududa. Ja mina järgin seda õpetust igas olukorras. Ka siis, kui pärast tuleb sokk koos varrastega käigupealt lava taha visata,” ütles Viire Valdma.
Kati kindad
“Jõulusahvris” ringi jalutades avastas siinkirjutaja ühelt letilt vapustavad kindad: nende pealmine kiht meenutas õrna valget Haapsalu salli, sees oli aga tunduvalt soojem ja vastupidavam kudum. Kinnaste, aga ka samal letil leiduvate kandekottide ja lapitehnikas titetekkide autoriks osutus Eesti Nuku- ja Noorsooteatri Jõgevalt pärit kirjandustoimetaja Kati Kuusemets.
“Käsitöö huvitas mind juba koolipäevil, ent nüüd olen oma sellealaseid oskusi kõvasti edasi arendanud,” ütles Kati Kuusemets. “Kahekihiliste kinnaste tegemise õpetuse leidsin ühest trükisest. Töö on päris aeganõudev, aga mulle see meeldib.”
Töömahukus kajastub ka kinnaste hinnas, ent laada esimeste tundidega oli Kati müünud juba kolm paari uhkeid kindaid.
Luule Köögi jõulutoitudest sai kõige esimesena otsa karpidesse pakitud pasteet. Ka teisi jõulutoite ja Ingrid Juuse nukke osteti päris hästi.
“Selle laada publik on natuke teistsugune kui tavalistel laatadel,” ütles Luule Väin. “Siia tulevad ju eelkõige näitlejad ja teised teatrisõbrad.”
i
RIINA MÄGI
