Juba sel laupäeval toimub Jõgeva vallas Sadalas maakonna tantsupidu „Ega hää sõna konti murra”, mille õnnestumiseks on andnud oma panuse sajad rahvatantsijad, pillimängijad, nende juhendajad, korraldustoimkonna loomingulised liikmed ja tehnilise poole eest vastutajad. Samuti kohalik kogukond.
Jõgevamaa Kultuurikoja juhatuse liige Ainar Ojasaar ütles, et 4. juunil alustati Sadalas tribüünide paigaldusega. Tantsupeo eelse nädala argipäeva õhtuti toimuvad liigiproovid. Laupäeva hommikul toimuvad tehnilised proovid ja peo üldine läbimäng. Alates kella 12-st on avatud tantsupeo laat, kus pakutakse eestimaist käsitööd ja toitu ning kell 17 algab tantsupidu.
Pisarad silma jõulistel meestel
„Peo üldine lavastuslik pool on paigas, kuid kindlasti võib proovide käigus veel mõned detailid täpsustuda. Sadala puhul sai peo asukoha valikus määravaks asjaolu, et tegemist on Jõgeva maakonnas täiesti uue keskkonnaga. Avati sealne kõlakoda ju alles möödunud suvel. Seetõttu arvas peo kunstiline juht Ave Anslan, et Jõgevamaa tantsupidu võiks sinna hästi sobida,” selgitas Ojasaar.
„Kindlasti on peo kõrgpunktiks finaal, kus ilmselt ka tugevamad mehed poetavad pisara.”
Sadalas toimuva Jõgevamaa tantsupeo „Ega hää sõna konti murra” korraldamise kohapealne koostööpartner Sadala Külade Selts seab oma eesmärgiks luua sündmuse läbi viimiseks kohapeal parimad vajalikud tingimused. Suuremate rahvapidude korraldamiseks on seltsil kogemused olemas.
„Sadala kõlakoda, lipuväljak ja tulealtar avati eelmisel aastal juulis rahvapeoga, kus said teoks ühislaulmine, tantsimine ja pillimängimine. Sündmusel osalesid laulu- ja tantsukollektiivid, mängisid rahvamuusikud ja puhkpilliorkester, esinejate arv oli ligi 350,” meenutas seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt.
Ta avaldas arvamust, et tänavusele Jõgevamaa tantsupeol on Sadalasse oodata ligi 750 tantsijat ja rahvamuusikut. „Sadala Külade Selts on annab tantsupeole oma platsi. Algul polnud meil infot, et osalema tuleb selline suur arv tantsijaid. Murupind on küll veel väga noor ja kasvamisjärgus ning sellest ka muremõttted, kas murupind peab nii suurele hulgale tantsurahvale vastu. Samuti ligi poolsada pealtvaatajat koos erinevate tribüünide ja tehnikaga.
Loodame, et peo kordaminekuks annab endast parima ka sündmuskoha haljastus ja looduslik keskkond. Suure koormuse saab plats juba eelproovide aeg, sest maapind on hetkel vägagi märg ja igal õhtul toimuvad proovid toovad murule sadu tantsijaid. Eks oleme veidi mures, missugune jääb plats pärast pidu. Loodame korraldajate mõistvale suhtumisele ja oleme tantsupidu igati toetamas,” rääkis Tutt.
Et Pille Tutt on ka Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist ja XXVII Laulupeo ja XX Tantsupeo „Minu arm” Jõgevamaa kuraator, sai temalt küsitud ka maakondliku ja üle-eestilise peo seoste kohta. „Maakonnapeol tantsitakse mitmeid XX Tantsupeo tantse, aga see pidu ei ole Tallinna peo eelpidu. Pigem on tegemist maakonna tantsurahva ühise kokkusaamise, lavastuse loomise ja õpitu tutvustamisega jõgevamaalastele.”
Vahetekstid Janek Varblaselt
Selleaastase Jõgevamaa tantsupeo vahetekstid on kirjutanud literaat ja harrastusteatritegelane Janek Varblas.
„Teemad, mis lähtusid tantsupeo pealkirjast „Ega hää sõna konti murra” valisime koos Ave Anslaniga sel põhimõttel, et oleks kaetud võimalikult erinevate elualade inimesed, kes kasutavad oma tegevuses „sõna”. Seepärast on erinevad ka kaheksa tegevuspaika – lasteaed, kool, kauplus, politsei, ajalehe toimetus, buss, baar ja kodu.
Iga loo võtab kokku erinev vanasõna, mida meie folklooris on ju ammendamatu hulk. Viimane ja kokkuvõttev klipp, millega saadetakse vaataja koduteele, on teistsugune, milline täpselt, seda peab tulema vaatama kohapeale,” lausus sõnameister.
Pille Tutt lisas, et siinkohal on sobiv rääkida ka Sadalas toimuvast üleriigilise laulu- ja tantsupeo tule toomise teekonnast. „Sadala Kõlakoja juures on tule tulemise teekonna rahvapidu 24. juunil kell 13.50, millele liitub peo tuli. Rahvapeo loovad kooli ja lasteaialapse, rahvamaja lauljad, tantsijad ja vallas tegutsevad rahvamuusikud ja puhkpilliorkester. Peo tule toovad Sadalasse Argo Ellissoni eestvedamisel tsiklimehed-naised. See on sümboolne tervitus Igor Ellissonile, kes on Sadala kandi mees ja igati vääriline tegija tehnikamaailmas. Sadala piirkonna kolm küla – Kantküla, Sadala ja Ookatku – tähistavad tule tulemise teekonna rahvapeol oma 600. aastapäeva. Külad saavad tähistatud maakiviga ja infoplaadiga,” rääkis rahakultuuritegelane Pille Tutt.
JAAN LUKAS
