(Järg 3. jaanuaril ilmunud osale; kirjutise aluseks on Jõgeva maakonna keskraamatukogu sajandijuubeliks ilmunud raamat “Põltsamaa raamatukogud. A. W. Hupeli aegadest 21. sajandisse”, mille on koostanud Rutt Rimmel ja Siiri Õunap)
1974. aastal Põltsamaale keskraamatukogu teenindusosakonda tööle asunud Heli Nõlvak kutsus juba samal aastal ellu kirjandusklubi Noorustuli, milles lõid kaasa kohaliku keskkooli (ehk praeguse ühisgümnaasiumi) ja H. Pöögelmanni nimelise kutsekeskkooli nr 28 (ehk praeguse ametikooli) õpilased. Klubi kokkusaamistel tutvustati uusi raamatuid, anti algteadmisi etlemisest ja näitekunstist, tähistati kirjanike juubeleid jne. Koostöös Eesti Raamatuühingu ja Põltsamaa muusikakooliga korraldati kirjandus- ja muusikaõhtuid. Kui Heli Nõlvak 1981. aastal vaid neljakümnesena suri, hakkas klubi juhendama Vaike Oro. 1982. aastal lõpetas klubi oma tegevuse.
1970. aastatel alustas raamatukogus tegevust ka inglise keele ring täiskasvanutele. Ehkki välisreisidel said tollal käia vaid valitud, hakkas võõrkeelset erialakirjandust siiski juba liikuma ning seetõttu suurenes ilmselt ka keelehuvi. Raamatukogu pakkus keeleõppeks lahkesti oma ruume, ringi juhendas keskkooli inglise keele õpetaja Aino Vagur.
1978. aasta jaanuaris möödus sada aastat Anton Hansen Tammsaare sünnist. Juubelit tähistati mitme sündmusega, mille eestvedajaks oli keskraamatukogu direktor Vaike Oro. 1977. aasta detsembris toimusid Põltsamaa kultuurimajas Tammsaarele pühendatud lugejate konverents ja Ugala teatri näitlejate sisustatud kirjandusõhtu. Rajoonilehe Punalipp vahendusel viidi läbi Tammsaare-teemaline informiin, mille küsimustele vastuste leidmiseks tuli kasutada raamatukogu katalooge ja kartoteeke ning teatmeteoseid. Aktiivsemad lugejad viidi ekskursioonile kirjanduslikule Vargamäele.
1978. aastal olid Põltsamaa raamatuhuvilistel külas Ellen Niit ja Jaan Kross. Külaskäigu ajendiks oli asjaolu, et kirjanikepaar oli hiljuti käinud Põltsamaa lähistel Võisikul kunagise mõisaomaniku Timotheus von Bocki jälgi ajamas. Huvilisi kogunes nii palju, et raamatukogu saal ei tahtnud kõiki ära mahutada. Kui von Bockist kõnelev Krossi romaan “Keisri hull” trükist ilmus, tulid Niit ja Kross taas Põltsamaale ning juttu jätkus kauemaks.
1976. aasta detsembris sai teatavaks rõõmus uudis, et raamatukogus algab kauaoodatud kapitaalremont. Keskraamatukogu ruumid olid tublisti kasvanud töötajate hulgale kitsaks jäänud ning maja oli külm ja mugavusteta. Remondi ajaks koliti teenindusosakond tuletõrjemajja, komplekteerimis- ja metoodikaosakond kultuurimajja ning lasteosakond muusikakooli. See, kuidas tollal remondi tarvis materjali tuli hankida, tundub tänapäeva inimesele arusaamatu või naljakas. Et kõik vajalik kätte saada, tuli mõne teise asutusega vahetustehinguid teha, kasutada tutvusi jne. 1978. aasta detsembris hakati raamatukogu tagasi Veski tänava hoonesse kolima ning 19. jaanuaril 1979 avas remonditud ning keskkütte, veevärgi ja tualettruumi saanud raamatukogu oma uksed.
1981. aastal hakkas Põltsamaal keskraamatukogu direktori asetäitja Tiiu Pihlakase eestvedamisel tegutsema kirjanduse ja kultuuriülikool. See käivitati kultuuritöötajate silmaringi laiendamiseks. Loengud toimusid kord kuus Põltsamaa kultuurimajas, Tartu kunstimuuseumis ja mujal. Kultuuriülikool tegutses kolm-neli aastat.
1980. aastatel suurendati ajalehtede ja ajakirjade tellimislimiiti ning inimesed, kes senini olid defitsiitseid väljaandeid, nagu Noorus või Nõukogude Naine raamatukogust otsimas käinud, said need endale koju tellida. See tõi kaasa laenutuste arvu vähenemise raamatukogudes. Kõrgemalt poolt tulnud suunistes heideti ette ka seda, et rajooni raamatukogudel on vähe laenutuspunkte ja huviringe ning et neis tehakse liiga vähe kirjanduspropagandat. Olukorra parandamiseks hakati aktiivsemalt teiste asutustega koostööd tegema. 1982. aastal avati näiteks Põltsamaa haiglas raamatukogu teeninduspunkt. Raamatuid käis seal teisipäeviti laenutamas keskraamatukogu direktor Vaike Oro isiklikult. Tõhustati ka tööd raamatuvõlglastega. Raamatukoguhoidjad käisid kodudes tagastamata raamatuid taga nõudmas ning teema võeti korduvalt üles ka rajoonilehes. Suured pingutused tõid selles vallas mõningat edu.
Ka 1980. aastatel toimus Põltsamaa raamatukogus rohkesti kohtumisõhtuid kirjarahvaga: publiku ees olid Silver Anniko, Ott Arder, Villem Gross, Peeter Urm, Lehte Hainsalu, Juhan Viiding, Kalle Kurg, Agu Sisask jt. Luuleõhtutega tähistati Betti Alveri, Hando Runneli, Artur Alliksaare, Gustav Suitsu, Marie Underi jt tähtpäevi.
1980. aastate keskel hakkasid ühiskonnas puhuma uued tuuled. Eesti taasiseseisvumisel oli üheks taganttõukavaks jõuks muinsuskaitseliikumine. Põltsamaal loodi kohalik muinsuskaitse selts just Jõgeva Keskraamatukogu algatusel ja sealse peaspetsialisti Tiiu Pihlakase eestvedamisel. 5. oktoobril 1987 loodud seltsi esimeheks valiti Põltsamaa keskkooli õpetaja Toomas Pajula. Raamatukogutöötajatest astusid seltsi liikmeteks Tiiu Pihlakas, Erika Pahla, Anu Terep, Hille-Mai Lugus, Vaike Oro ja Maris Välbe. Tiiu Pihlakas valiti seltsi eestseisusse ja ta esindas vastloodud organisatsiooni ka Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamiskongressil. Seltsi kooskäimiskohaks saigi raamatukogu.
Muinsuskaitse seltsi ja raamatukogu koostöös tähistati 1988. aastal saja aasta möödumist Eesti Aleksandrikooli asutamisest. Seltsi liikmed ja raamatukogutöötajad korrastasid ühiselt ka saksa koguduse surnuaia ning kogusid raha vendadele Jaan ja Eduard Roosile (esimene oli bibliofiil ja kirjandusloolane, teine kultuuri- ja kirjandusloolane) nende sünnikohta Tani tallu mälestusmärgi püstitamiseks ning Vabadussõjas langenute mälestusmärgi taastamiseks Põltsamaal. Rooside mälestusmärk avati 25. septembril 1988, Vabadussõjas langenute mälestussammas 12. augustil 1989.
1989 aasta suvel hakkasid eestlased end massiliselt Eesti kodanike komiteedesse registreerima. Raamatukogutöötajad pakkusid Põltsamaa inimeste registreerimispaigaks välja raamatukogu lugemissaali. Nii sattus tollal raamatukokku väga palju sellistki rahvast, kes seal tavaliselt ei käinud. Nende hulgast tuli hiljem arvatavasti ka püsikülastajaid.
(Järgneb)
i
RIINA MÄGI
