Swedbank’i eraisikute rahaasjade teabekeskuse värske uuringu kohaselt on huvi säästmise vastu kasvamas. Mõni kuu varasema uuringu kohaselt plaanis 2011. aastal raha säästa 36 protsenti küsitletud peredest, värske uuringu kohaselt suudab seda teha 44 protsenti.
Mittesäästmist tunnistas aga 19 protsenti Eesti elanikest ja tervelt 37 protsenti vastanuist valis variandi “ei oska öelda”. Ilmselt kuulub ka suur osa viimase vastuse valinutest tegelikult mittesäästjate hulka – see on lihtsalt pehmem viis öelda, et raha ei säästeta. Selliseid vastajaid leidus enim noorte, töötute ja väikseima sissetulekuga elanike hulgas.
Mida kõrgem on pere sissetulek, seda levinum on säästmine ja seda suuremad on ootuspäraselt ka säästetavad summad, keskmiselt säästetakse 12 protsenti pere sissetulekust. Enamasti jääb säästetav summa ühe kuni kümne protsendi vahele pere kuusissetulekust – nii palju suudab säästa pea neljandik peredest.
11-20 protsenti kuu sissetulekust suudab säästa kümme protsenti ja enam kui viiendiku teenitust 11 protsenti peredest. Enim mittesäästjaid on ootuspäraselt madalaima sissetulekuga perede seas, kelle netosissetulek jääb alla 384 euro (6000 krooni). Uuring näitas, et säästjate maksekäitumine eristub keskmisest kõrgema maksedistsipliini ja kontrolli poolest. Inimesed, kes raha kõrvale panevad, ei hiline maksetega ning pea pooled neist eelistavad arveid tasuda tähtajaks. Teine pool tasub arved kohe sissetuleku laekumisel. Selliseid säästjaid, kes maksetega sageli hilineksid, vastanute seas polnud.
Tähelepanu väärib, et 16-29-aastaste noorte seas on võrreldes teiste earühmadega kõige vähem mittesäästjaid. Samas on selles eagrupis siiski ka keskmisest enam neid, kes valisid vastuseks “ei oska öelda”. See viitab siiski vähemalt sellele, et noored mõistavad säästmise tähtsust ning häbenevad mittesäästmist tunnistada. Seega võib tulemust hinnata positiivseks. Mõneti üllatav on ka see, et mehed väärtustavad säästmist naistest enam. Ilmselt ootuspäraseks võib hinnata tõsiasja, et kõrgharidusega inimesed on usinamad säästjad.
Varasemas uuringus käsitleti ka säästmise eesmärke. Üle poole säästmisplaaniga peredest kavatseb tänavu raha kõrvale panna igaks juhuks. Tähtsuselt järgmiste põhjustena toodi ära kogumine tervise heaks, reiside-puhkuste tarbeks, eluaseme remondiks, enda ja lapse hariduse jaoks.
Möödunud aasta 11 kuu jooksul vähenes eraisikute laenuportfell 2,3 protsenti ning säästud pangaarvetel ja hoiustel kasvasid 3,9 protsenti. Nii oli eestimaalastel iga hoiustatud euro kohta laenusid 1,78 eurot. Tänavu suurendab elanike säästumäära veelgi kogumispensioni teise samba sissemaksete taaskäivitumine. Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eesti säästumäär jõudsalt kasvanud (13,33 protsenti) ja saavutas 2009. aastal EU keskmise taseme (13,4 protsenti), mis tähendab, et kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused on olnud väiksemad teenitud kogutulust.
Teabekeskus viis uuringud läbi koostöös Eesti Konjunktuuriinstituudiga. Uuringud teostati telefoniintervjuudena 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike hulgas. Valim oli Eesti elanike suhtes esinduslik, mõlemas uuringus osales 800 inimest.
i
PIRET SUITSU, Swedbank’i eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht
