Kalevipoja muuseumi ees õues on viimasel ajal kõikide pilku köitnud kaks puuskulptuuri – Vanemuine ja Siil. Hiljuti sai valmis ka kaunis värav ning osa aeda. See on tulevase muinasaia rajamise algus. Muinasjutulistele skulptuuridele hakkab edaspidi lisa tulema ning aeda ehitatakse tasapisi pikemaks ja kaugemale.
Kalevipoja innustusel
Möödunud laupäeval tähistati tulevasi tegemisi muinasvärava ja aia avamisega. Sümboolse lindi lõikamine usaldati maavanemale Aivar Kokale, vallavanemale Jüri Morozovile, sihtasutuse Kalevipoja Koda juhile Taavi Pirgile, ühiskonnategelasele Ants Pajule ja riigikogulasele Villu Reiljanile. Seejärel avati värav seestpoolt väljapoole, see tähendab laia maailma. Sealpool väravat tervitas Linda (Linda Olmaru) rahvast eepose sõnadega, muutis siis otsekui elavaks Vanemuise ja Siili ning oskas imepärase sisendusjõuga juhatada muinasmaailma radadele õue kogunenud rahva ja juhatas sisse “Halliku muinaslätetelt” tulnud naisansambli laulud “laulujumala” Georg Filippovi saatel.
Siis koguneti muuseumimajja, kus otsekui kõige eelneva jätkuks asuti kuulama Evi Lepiksoo ettekannet muistsete eestlaste maailmapildist ja rahvausundist. Et kaugete esivanemate kujundite maailm pole päriselt hääbunud, selle kinnituseks tegutsevad siinmail viimasel ajal teatavasti kratid, kes aegade sidet hoida aitavad.
Kolmeaastane Kalevipoja muuseum
Mida kujutavad endast täpsemalt reaalsed tegemised Kalevipoja muuseumis ehk millega tegeldakse argipäevadel ning missugused on tulevikuväljavaated, sellest kõneles muuseumi juhataja Viivi Lani. Nagu selgub, täieneb ja uueneb muuseum järjest enam. Kui kolm aastat tagasi alustati seitsme ruumiga, siis on neile nüüdseks lisandunud veel kolm ? õppetehnika tuba, vanavanemate käsitööde ruum ja kong. Viimane on meeldetuletus ajast, mil kaht Saare valla inimest vägivaldselt kinni hoiti.
Viivi Lani andis põhjalikuma ülevaate möödunud ja tänavuse aasta ettevõtmistest, käsil olevatest projektidest ja koostööst Kalevipoja Kojaga. Kõigile nähtava kõrval tegeldakse muuseumis iga päev sellegagi, mis silma ei paista. Üks selline tegevus kõikvõimalike korraldamiste ja organiseerimiste kõrval on muuseumi juhatajal olnud arvukate uurimustööde juhendamine.
Kaks kuud oli Viivi Lani kõrval esimest korda ka praktikant – tema enda endine õpilane Maarja Jalas, keda juhendaja ühtlasi kaaslaseks ja abiliseks nimetada võis. Ühisel nõul suudeti muuseumiski mõndagi edendada. Üheks selle tõenduseks võis Viivi Lani ette näidata värskelt trükist tulnud bro?üüri “Kalevipoja tarkuseterad”, mille trükki jõudmist aitas toimetada Kalevipoja Koda.
Ilmar Kruusamäe ja tema maal
Tänavuse aasta alguses annetas kunstnik Ilmar Kruusamäe Ants Paju vahendusel muuseumile oma suureformaadilise Kalevipoja-teemalise maali “Aga ükskord…”. Muuseumi jaoks oli see suursündmus. Ent nagu on selgunud, põhjustas maal parasjagu kõmu ja kahinat Saarelt kaugemalgi. Kõigele lisaks ilmutas Maaleht mõni päev varem selleteemalise kirjutise “Kalevipoeg katsub eestlase meelt”. Pealkiri on, tõsi küll, päris paljutähenduslik. Eks see, mida keegi maalis näeb, kõneleb mõndagi temast endast. Hea on olnud vähemalt üks asi – maal pole kedagi päris ükskõikseks jätnud.
Nii seisabki see maal juba mõnda aega muuseumi näitusteruumis kõige nähtavamal kohal, justnagu tahaks vaatajalt küsida, kes ta niisugune on. Muuseumi suvehooaja avamise puhul aga otsustati korraldada ka maali ametlik avamine ning kutsuda kohale sümboleid lahti seletama kunstnik ise. Viimase jaoks oli see erandlik olukord juba ainuüksi seetõttu, et töö lõpetamisest oli ikkagi mööda läinud kuusteist aastat. “See on pilt 30-aastase kunstniku mõtetest, tunnetest, teadmistest ja mälestustest ja 1988. aasta ilmapildist,” ütles Ilmar Kruusamäe ning oli nõus sellega, et pilt võib olla iga inimese jaoks erinev ja ikka vastavalt vaataja enda elu- ning kunstikogemusele. Nagu maali nimigi “Aga ükskord…” tahab see olla ka aastaid hiljem lootusega pilt. Põhisümbol hobune, mis kujutab eesti peret, mees ja naine koos, on määrav olnud enne ja nüüd. Ja et pildilt hobuse üks jalg välja ulatub, on see sammuks reaalsusse, meie ruumi.
Nii kunstnik Ilmar Kruusamäele kui ka Ants Pajule, riigikogulasele Mati Kepile ja maavanemale Aivar Kokale kinkisid Saare vallavanem Jüri Morozov ja Kalevipoja Koja juht Taavi Pirk Kalevipoja mõõga kui sõna ja sõnumi sümboli. Muuseumi juhataja Viivi Lani tänas oma kohalikke häid abilisi, eriti “Lindasid” ehk Linda Olmarut, Evi Lepiksood ja Laine Trossi.
VAIKE KÄOSAAR
