Koduloomaaias on huvilistel võimalik näha erinevaid väikeloomi ja -linde. Ürdiaia külastajad saavad tundma õppida mitmesuguseid maitse-, dekoratiiv- ja ravimtaimi ning mõningaid neist sealt ka osta.
Saaremõisa kodulooma- ja ürdiaed on sellest kevadest alates sihtasutuse Kultuuri- ja Turismikeskuse Kalevipoja Koja majandada, kuna kevadel toimunud konkursi käigus otsustas Saare Mõisa Arendajate Selts kodulooma- ja ürdiaia sihtasutusele Kalevipoja Koda rentida. Järgmisel kevadel toimub seltsi ühe eestvedaja Ene Ilvese sõnul kindlasti uus konkurss, et leida aedadele parim majandaja.
Põhiliseks magnetiks ürdiaed
Ürdi- ja koduloomaaia perenaiseks on juuli algusest Raili Siiman, koduloomaaias on Railile abiks tema ema Ene Tomberg, kuna mõlemas kohas ei jõua noor perenaine korraga lihtsalt olla.
?Põhiliseks turistide meelitajaks on Saare mõisas ürdiaed, kuna koduloomi on enamik inimesi näinud. Taimi tuntakse aga vähem. Loomaaeda tullakse peamiselt koos lastega,? ütles Raili Siiman.
Ürdiaia perenaise ülesanneteks aed korras hoida, taimi korjata, kuivatada, müüa ja külalisi vastu võtta.
Külastajatel on võimalik aias ringi vaadata ja taimedega tutvuda. Neid aitavad stendid, infobroshüürid ja taimede juures olevad etiketid. Tellida saab ka ringkäigu aias koos giidiga. Kõigil on võimalik küsida, mis neid huvitab ja taimi lähemalt uurida.
Kevadel ja sügisel saab ürdiaiast osta ka istikuid. Aiast üle poole on püsitaimede all. Ülejäänud tuleb aga igal kevadel uuesti välja vahetada. Aiaga tegelebki põhiliselt Raili, kellel käib aeg ajalt nooremaid kui vanemaid abilisi.
Lapsed aitavad
Aias käivad ka laagrite lapsed, kes on abiks koristamisel ja ürtide korjamisel. Viimati käisid aias abiks Palamuse lapsed, kes korjasid taimi, panid stende üles ning koristasid.
Raili Siimani õnul on külastajate hulgas vähe kohalikke inimesi. Peamiselt tullakse kaugematest Eesti paikadest.
?Üllatav on, et inimesed nii teadlikud on ja teavad mida küsida. Ning tunnevad üldse suurt huvi taimede vastu,? imestas ürdiaia perenaine. Saare mõisa piirkonnas on aga mitmed taimehuvilised, kes kasvatavad ka oma aedades erinevaid ravimtaimi oma tarbeks.
Noor loodushuviline Raili Siiman on ürdiaia perenaine esimest aastat. Esimese koolituse ja vastava kirjanduse sai ta keskkonnateenistuse spetsialistilt ja Saare Mõisa Arendajate Seltsi juhatuse liikmelt Ene Ilveselt, kes ise on ürdiaiaga pikka aega tegelenud.
Raili Siimani sõnul ei piirdu ta töö vaid aia korrashoiuga ja huviliste vastu võtmisega. Ta kasutab väga palju oma ajast taimede iseärasuste tundma õppimisele.
?See aed ei ole minu jaoks ainult töö, vaid pigem oma huvi. Tegelen taimedega, kuna mind on loodus pidevalt tõmmanud ja see on huvitav. Kõigi taimede äratundmiseni on palju õppida, kuna taimi tuleb pidevalt juurde ja kõigi selgeks saamine võtab ikka väga palju aega,? ütles perenaine Raili Siiman.
Nõutud raviteed
Kui öeldakse, et tööd koju kaasa ei võeta, siis Raili puhul on see vastupidine. Ta tegeleb ka vabadel hetkedel loodusest ravimtaimede otsimisega ning korjab ja kuivatab neid ka kodus. Ning ta lapsed Karl-Mathias ja Janar on talle meeleldi abiks.
?Õhtupoolikutel lähen ikka jalutama ja korjan igasuguseid dekoratiiv- ja ravimtaimi. Kuivatan neid, et siis ürdiaias neid soovijatele müüa. Ja lapsed tihti tulevad ja küsivad mu käest: mis taim see on, kui mingi uue taime leiavad, mida nad enne näinud pole. Vahel tuleb ka ette, et kuivatan kodus ürdiaiast korjatud taimi, sest aias on selleks lihtsalt vähe ruumi ja võimalusi,? rääkis Raili Siiman.
Juuli lõpuks korjatakse ja kuivatatakse hoogsalt ravimtaimi, kuna siis toimuv Eesti Loodusseltsi kokkutulek toob ürdiaeda palju loodushuvilisi, kes ravimtaimi osta tahavad.
Dekoratiivtaimedest on tuntumad ja põnevamad ümariku õisikuga mesiohakad ja iisopid. Ravitee jaoks on nõutuimad piparmünt ja naistepuna.
?Kõige tuntumad maitsetaimed on kindlasti piparmünt, basiilik, küüslauk ja karulauk. Need tuntakse inimeste poolt enamasti ära ja palju küsitakse nõmm-liivateed, mis on väga hea ravim. Vähem tuntakse näiteks siilkübarat, mis on ka väga hea ravimtaim,? sõnas perenaine.
Talvel tuleb jõulumaa
Koduloomaaias on külastajatel võimalus näha erinevaid väikeloomi ja -linde. Loomaaias on peamiseks perenaiseks Raili ema Ene Tomberg, kes ütles, et loomadel on siin suur vabadus: kassidel ja küülikutel näiteks on võimalik päev läbi vabalt ringi joosta. Ööseks paneme nad aga aedikusse kinni nende enda pärast, sest küla koerad võivad neile ohtlikud olla.? Eelmisel aastal näiteks murdsid hulkuvad koerad maha mitu kitse.
?Eelnevatel aastatel on aeda suveks loomi toonud ka külaelanikud. Mõned loomad toodi hommikul siia ja viidi õhtul koju tagasi,? rääkis Ene Tomberg. ?Nüüd on külarahva usaldus kadunud. Üks külaelanik nägi aedikus ilma emata kassipoegi ja arvab, et loomaaia talitajad ei hooli loomadest ning keeldus oma loomi inimestele näitamiseks tooma. Tegelikult talitajad hoopis päästsid need kassipojad. Nende ema jäi nimelt auto alla,? selgitas Kalevipoja koja juhataja Taavi Pirk, kes tegeleb sellest hooajast alates nii ürdiaia kui ka koduloomaaia majandamisega.
Peale koera, kassi, küüliku, sea, lamba, kitse, kana ja kuke, kes praegu kõik koduloomaaias olemas on, võib aias peagi näha ka parte ja hanesid.
Uuendustena tahetakse teha Saarele ka jõulumaa, et talveajalgi külalisi käiks. Loomad on plaanis jätta talvituma, et siis kevadel uuel hooajal loomaaed jälle avada.
EEVA PAJUMÄGI
