Saanisõitjaid, kes teiste vara rikuvad, saab karistada isegi arestiga

Vooremaa 2. veebruari numbris sai kirjutatud sellest, kuidas Jõgeva Sordiaretuse Instituudi katsepõldudel mootorsaanidega lustisõitu tegemas käiakse, nullides tükati ära sordiaretajate vaevarikka töö tulemused. Samal päeval, kui lugu ilmus, helistas toimetusse üks Siimusti kandi talunik ning kurtis, et ka nende põldudel käib ohjeldamatu saaniralli. Hiljuti olnud põllul korraga koguni kümme saanisõitjat. Kõige rohkem on talupere mures oma lutsernipõllu pärast: kui see talvise tallamise tõttu kannatada saab, võib selle taastamine kevadel väga kalliks minna, sest lutserniseeme maksab palju.

“Sa võid põllu ääres lehvitada palju tahad ja püüda saanisõitjaid korrale kutsuda, aga nad ei tee sust väljagi. Ka politsei ei hakka nende pärast kohale tulema,” väitis helistaja, kes oma nime leheveergudel näha ei soovinud.

Jõgeva politseijaoskonna juhi Ivar Dubolazovi sõnul pole neile siiski saanirallitajate kohta kaebusi laekunud. Palusime tal mootorsaanidega põldudel sõitmise teemat laiemalt kommenteerida. 

Kuidas peaks maaomanik käituma, kui näeb oma põllul soovimatuid saanisõitjaid? Kas on mõtet helistada politseisse?

i
Paljud maaomanikud on oma maatüki piirile välja pannud sildi “Eravaldus”. Ehk oleks mõttekas ka nende põldude juurde, mis on saanisõitude suhtes eriti tundlikud, panna välja hoiatavad sildid, et saanide ja ATVdega sõitmine kahjustab oraseid. Arvatavasti on põlluomanikele teada ka eeldatavad kohad, kust sõita soovijad põllule tulevad. Sinna tulekski sildid panna.

ATV- ja saanisõitjad peaksid arvestama elementaarse viisakusega, et võõrale maale ilma loata sõitma ei minda. Hästikasvatatud ja normaalse mõistusega inimene teeb enne sõitmaminekut kindlaks maavaldaja ja küsib temalt luba, kus ta võiks kahju tekitamata oma sõidusoovi rahuldada.

Liiklusseaduse seisukohalt reguleerib teemat 8. peatükk. Selles on kirjas, et maastikusõidukite liiklemise korraldamise eesmärk on maastikusõiduki kasutamisega keskkonnale ja maavaldajale kahju tekitamise vältimine ning liiklusohutuse tagamine.

i
Liiklusseaduse paragrahv 153 (1) sätestab, et maastikul, välja arvatud ranna- ja piiranguvööndis, võib maastikusõidukiga sõita või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal.

Kui politsei tabab liiklusreegleid rikkunud ning oma sõidukiga teise inimese vara kahjustanud maastikusõiduki juhi, võimaldab seadus teda karistada kuni 1200-eurose rahatrahviga, aresti või kuni pooleks aastaks juhtimisõiguse äravõtmisega (liiklusseaduse §223). Maastikusõidukiga liiklemise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut (liiklusseaduse § 260) ja seda juhul, kui varaline kahju puudub.

Politseisse helistada on alati mõttekas, aga seda tuleks teha kohe, kui näete ebasoovitavas kohas sõitjaid. Hiljem on keeruline tõestada, kes täpselt sõitis. Ka võimalik karistus oleneb rikkumise iseloomust ning selle ulatusest, mida on vaja tuvastada. Abiks on kindlasti see, kui on võimalik teatada sõiduki registreerimisnumber ning nii sõidukit kui sõitjat iseloomustavad tundemärgid. 

Kas talunikul on võimalik põllukultuuride rikkujatelt kahjutasu välja nõuda, kui ta ise ei tea, kes tema põldudel möllanud on?

i
Ei ole, kahjutasu nõue peab olema siiski kellelegi suunatud ja selle isiku tegevus peab olema kehtivate seaduste alusel tõendatud. 

Kas maaomanikud, sealhulgas Jõgevamaa omad, on üldse saanisõitjate tegevuse kohta politseile kaebusi esitanud ja kuidas neile on reageeritud?

i
Jõgevamaalt ei ole selliseid teateid laekunud.

KÜSIMUSED ESITAS RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus