Norrast on alates 22. juulist, mil ühe inimese haige fantaasia seal paljudele kannatusi tõi, väga palju negatiivses võtmes räägitud. Tegelikult on Norra endiselt ilus ja huvitav maa. Tiina Säälik, Margit Karu, Irina Jugolainen ja Gennadi Lapin tõid tükikesi Norrast oma akvarellidel kaasagi ning näitavad neid nüüd Jõgeva linnaraamatukogus. Akvarellinäitus “See võrratu Norra” on raamatukogu teise korruse lugemissaalis üleval olnud juba mitu nädalat ning toonud sellesse ruumi põhjamaist majesteetlikku rahu. Näituse neli autorit, kellest kaks (Karu ja Lapin) elavad Jõgeval, üks (Säälik) Kassinurmes ja üks (Jugolainen) Narvas, maalisid need tööd juuli keskpaigas ette võetud nädalase Norra-reisi muljete põhjal. Tegemist oli omamoodi õppereisiga: kogenud akvarellist ja akvarelligalerii Kala omanik Gennadi Lapin maalis reisi kestel küll ka ise, ent eelkõige juhendas ta oma reisikaaslasi. Tiina Säälik ja Margit Karu täitsid aga peale maalimise vaheldumisi autojuhi rolli. Norras oli meie akvarellistide võõrustajaks Ørlandi kommuunis Opphaugis tegutsev Galleri Empati, mille omanik Toril G. Oksvold mullu oktoobris seoses enda ja veel nelja norra naisakvarellisti näituse avamisega Jõgeval käis. Galerii ateljeeosas ööbiti, tehti endale süüa ja vihmaste ilmadega ka maaliti. Ilusama ilmaga tehti väljasõite ümbruskonna looduskaunitesse paikadesse. “Kes arvab, et Norramaa koosneb ainult kaljudest ja fjordidest, see eksib,” ütles Tiina Säälik. “Ørlandis on küll ka fjorde ja kaljusid, ent see on ka tõsine põllumajanduspiirkond: iga vähegi sobiv maalapp oli seal üles haritud ja otra täis külvatud. Ning tänu valmivale viljale ja kesksuvisele õiterohkusele oli maastikus palju värve.” Vaat et eredaimad looduselamused saadi tänu ühel väljasõidul juhtunud äpardusele: kogemata valest kohast ära pöörates sattus reisiseltskond 40-kilomeetrisele käänulisele kruusateele, mis viis läbi eheda ürgse kõnnumaa. “See oli just selline avarate tasandike, roheliste mägede ja nende vahel looklevate jõgedega maastik, nagu norra kirjandusteostes tavaliselt kirjeldatakse,” ütles Margit Karu. Pidevas muutumises Maalimise seisukohalt oluliste asjadena tõid Tiina ja Margit välja selle, et pinnavormid on Norras hoopis teistsugused kui Eestis ning et teistmoodi liiguvad ka õhk ja pilved. Valgus ja seega ka värvid muutuvad seal aga väga kiiresti ja suures ulatuses. See tähendab, et pilt tuleb tavaliselt mälu järgi lõpuni maalida, sest silm näeb pärast juba hoopis muud kui maalimist alustades. Maalimisreisiga Norrasse jäid nii Tiina kui ka Margit väga rahule. “Olen nüüd sunnitud tagasi võtma mõned aastad tagasi Euroülikoolis õppides antud lubaduse, et akvarelliga ma enam iialgi ei tegele,” ütles Tiina. “Väitsin toona nii sellepärast, et tegemist on raske tehnikaga. Aga on suur vahe, kas ponnistada kohustuslike koolitööde kallal või maalida hea juhendaja käe all kaunis looduses ning täiendada selle käigus tõhusalt oma oskusi ja tehnilist pagasit. Mida edasi, seda julgemaks ja vabamaks maalides läksin.” Seda, et maalimisjulgust iga laagri või õppereisiga juurde tuleb, kinnitas ka Margit. “Õppisime tegelikult üksteiseltki: kui oma töö parasjagu kuivas, käisime kaemas, mida kaaslased teevad,” ütles Margit. “Päris huvitav oli näha, mida teine samas maastikus näeb või missuguseid värve kasutab. Galeriis, kus ööbisime ja vihmastel päevadel töötasime, oli aga võimalus tutvuda üsna suure valiku sealsete kunstnike töödega: neid oli mitte ainult seintel, vaid ka mappide vahel. Süvenesin neisse mitmeks tunniks ja seegi oli väga õpetlik ja hariv kogemus. Norras veedetud päevade jooksul talletus ajukäärude vahele tohutul hulgal infot, millega ma kohapeal ilmselt ei suutnudki veel midagi peale hakata, aga mis tuleb kindlasti kasuks tulevikus.” Pildid Norrasse tagasi Gennadi Lapin sõnas, et õpetusi jagas ta Norras vastavalt sellele, millega keegi kimpus oli: kellel oli probleeme perspektiivi, kellel vee ja peegelduste, kellel pilvede kujutamisega ning kellel liigse detailiseerimisega, mis maastiku kujutamisel sugugi omal kohal pole. “Kõik kolm said oma ülesannetega hästi hakkama ja leidsid ka oma loomupärase koloriidi,” ütles Gennadi Lapin. “Püüdsingi pildid üles riputada ajalises järjestuses, et iga autori areng näha oleks.” Näitusel on väljas ka Gennadi Lapini enda Norra-ainelised tööd. Teiste hulgas torkavad silma neli väiksemat akvarelli, mis paigutatud ühte raami. “Kõik neli on maalitud tegelikult ühes ja samas kohas istudes. Pöörasin end lihtsalt 90 kraadi võrra ja oligi jälle uus motiiv silme ees. Sellest, mida maalida, Norras puudust ei tule,” selgitas Gennadi Lapin Toril G. Oksvoldiga on tal kokkulepe, et millalgi tulevikus, arvatavasti tuleval aastal pannakse kolme Jõgevamaa ja ühe Narva autori Norra-pildid üles Galleri Empati’sse. “Kohalikel peaks olema ju huvitav vaadata, kuidas kaugemalt tulnud nende kodupaika näevad,” arvas Gennadi Lapin. Näitus “See võrratu Norra” jääb Jõgeva linnaraamatukogus avatuks tuleva neljapäeva ehk 8. septembrini. Juba järgmisel päeval avatakse sealsamas Mihkel Vaheri fotonäitus.
i RIINA MÄGI
