Tänavuse sügise ilm on põllumehele üksjagu meelehärmi valmistanud, sest kuigi öökülmi on olnud üliharva, pole vihm raatsinud pikka vahet pidada.
Nappidel kuivadel tundidel üritatakse põldudele rammu jagada, mõnel pool isegi hädapärast vilja võtta või silo teha. Hea seegi, et rohi veel kasvab, nii on muret, kas varutud loomasööta uue tärkamiseni jätkub, talvel loodetavasti vähem. Poole ööni säravad aga väljadel suurte traktorite võimsad tuled — künda saab ju lauspimedaski.
Oktoobrikuu hakkabki peagi läbi saama — pühapäeval on juba simunapäev, mil ilmamärgid üsna ühemõtteliselt talvele vihjama hakkavad. Siim teeb sillad, on meil vanasti koguni öeldud, ja kui ilmateadet uskuda, polegi esimene lumi ja jää meist kuigi kaugel. Rahvatarkuse järgi võib simunapäevani veel rukistki külvata, edaspidi on aga juba oht, et muld öösel kõvaks külmub ja päevaks üles ei sula.
“Talupojal talvel magada on mahti,” on kirjutanud Hando Runnel. Tõesti, see osa aastast, mil soojal ajal koidust pimedani rügaja hinge tõmmata saab, ongi kohe käes.
25. oktoober 2012
