Eesti Rukki Selts algatas idee külvata Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks vähemalt sada rukkipõldu ja küpsetada miljon juubelileiba. Mõtte teostamiseks allkirjastasid koostööleppe Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit ja ettevõtted Tartu Mill ning Leibur. Tänavu on kutsutud kõikide maakondade põllumehi vähemalt põllutäit rukist külvama.
Rukkikuninga tiitlit kandev Lääne-Virumaa põllumajandusettevõtja Hans Kruusamägi nentis, et rukkipind Eestis üleskutse tulemusena suureneda ei pruugi, kuid praegused rukkikasvatajad on nende hulgas, kelle põldudelt saadud viljast Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks leiba küpsetatakse. “Huvi kaasa lüüa igatahes on. See aitab hoida eestlaste traditsiooni rukkileiba süüa. Eestlased on ju rukist juba sajandeid austanud, püüame siis ka iseseisvuse juubeliaastal rukkiusku olla,” rõhutas ta.
65 hektaril rukist kasvatav Põltsamaa vallas tegutseva Vitsjärve Põlduri eestvedaja Tanel Tõrvand ütles, et ennekõike stimuleerib põllumeest leivavilja külvama hind. Tõrvand kasvatab rukist neljandat aastat. “Sordina olen eelistanud hübriidrukist ´Palazzo`, mis on kõrge saagikuse ja silmapaistva toidurukki kvaliteediga, ” lisas ta.
Jahu kvaliteet kindlustatud
“Suur osa rukkist tuuakse meie ettevõttesse Pärnu-, Järva- ja Virumaalt. Koostööpartneriteks on aga ka mitmed Jõgevamaa põllumahed, nende hulgas Tanel Tõrvand. Paraku on aga rukkikasvatajaid järjest vähemaks jäänud. Juurde tuleb rukkikasvatajaid enamasti siis, kui hind tõuseb. Põllumees on kahe jalaga maa peal ja mõtleb, mis talle on kasulikum,” ütles aktsiaseltsis Tartu Mill ostuküsimustega tegelev Urbo Vilibert, kes on Eesti Rukki Seltsi juhatuse liige.
“Loodame, et rukki kokkuostuhinnad teatud määral siiski tõusevad, näiteks paarikümne euro võrra,” lisas Hans Kruusamägi.
Koostöölepingust tulenevalt varuvad jahuveskid teravilja ennekõike Eesti põllumeestelt. “Eesti rukkist on võimalik valmistada väga kvaliteetset jahu. Konkreetsed kvaliteedinäitajad sõltuvad aastast ja ilmastikust Tänavuse põua tagajärgi on praegu veel raske prognoosida, kindlasti see mingit mõju avaldab. Täpsemalt näeb seda aga saagikoristamise ajal,” tunnistas Urbo Vilibert.
Teadlastel rukkiseemet jagub
Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel ütles, et teadusasutuse ülesandeks on jätkuvalt rukki aretamine ja juba aretatud sortide säilitamine ning ühtlasi kasvatamisega seotud küsimustega tegelemine, selle valdkonna uurimine ja täiustamine. “Kui vaatame Eestis rukkikasvatuse trende, siis väga suur osa sellest leivaviljast kasvatatakse meil maheviljeluses. Seepärast pöörame tähelepanu ka teemakohastele uuringutele.”
Koppeli sõnul on Eesti sordiaretajatel põllumeestele pakkuda kolm sorti: vana hea `Sangaste`, kõige levinum sort `Elvi` ja `Vambo`. “Uusi sorte lähiajal oodata pole, sest `Elvi´ ja `Vambo` on piisavalt konkurentsivõimelised. `Sangaste` on pikema kõrrega ja võib seetõttu kergemini lamanduda, kuid kannab endas ajaloolist väärtust.
Jahu kvaliteedi vaatevinklist mängivad aga rukkisortide omadused üsna marginaalset rolli,” tõdes taimekasvatusinstituudi juht.
Mati Koppel märkis, et instituut kasvatab tänavu rukist kolme-neljahektarilisel põllul ja varuks on ka varem kasvatatud seemet.
“Rukis on üks põuakindlamaid taimi. Ta alustab oma kasvu piisavalt vara, nii tungivad juured sügavale, kus on piisavalt niiskust.”
Taimekasvatusinstituudi direktori sõnul kestab rahvusvaheline Rahurukki projekt. “Selle käivitamisel 2014. aasta 9. novembril, mil Berliini müüri lammutamisest möödus kakskümmend viis aastat, ühinesid ettevõtmisega lisaks Saksamaale 12 endist sotsialismileeri riiki. Plaan on, et kõik need riigid korraldaksid erinevatel aastatel rahurukkiürituse, mis seob põllumajanduse-, leiva- ja rahutemaatikat. Eesmärk on teadvustada, et maailmas oleks rahu, ja selleks peab edukalt toimima põllumajandus ja olema küllaldaselt toitu. Esimene üritus oli Saksamaal, teine Poolas, tänavu tullakse kokku Ungaris. Eesti on teinud ettepaneku korraldada rukkirahusündmus 2018. aastal. On välja pakutud, et iseseisvuse sajandal aastapäeval võiks rahurukkile pühendatud kokkusaamine toimuda Sangastes. Mõttes on kaasata projektis osalevate riikide ringi ka Ukraina, Valgevene ja Venemaa.”
“Rahuleivaprojekt on üks väljundeid Eesti Rukki Seltsi ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi vahelises väga tihedas koostöös,” lausus Hans Kruusamägi.
Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti on öelnud, et rukkiga kavatsetakse seostada ka 2018. aastat kui Eesti Euroopa Liidu eesistumise aastat. Üks võimalus on tutvustada Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandusministritele Eesti rukki lugu.
“Maailmas levinud tervisliku toitumise trend on kandunud ka Eestisse. Eesti rukkileib on praktiliselt saasteainevaba naturaalne toode,” kirjutab raamatus “Rõõm rukkist” Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk.
Hans Kruusamägi sõnul müüakse Eestimaa kauplustes üsna palju rukkijahutooteid. Nende toodete valik, mis sisaldavad ainult rukkijahu, on tema tähelepanekul veel üsna tagasihoidlik.
JAAN LUKAS
