Laupäeval külastasid Siimusti lastekodu Jõgeva motoklubi Route 36 liikmed ja sõbrad. Nad tõid siinsetele kasvandikele kingitusi ning sõidutasid neid ilusa sügisilmaga mootorratastel.
Idee Metsatarekesse minna tuli Eesti motokultuuri grand old man’ilt Igor Ellissonilt, kes oma klubiga Jõgeva MC on samuti Metsatarekeses külas käinud. Route 36 asutajaliige Karin Peterson ehk Kats pakkus idee ka oma klubi liikmeile ja teistele mootorratturitest sõpradele välja ning koheselt olid motosõbrad ka sellega päri. Kats rääkis, et asja mõte oli ennekõike laiendada motonduse kandepinda, kaasata enda tegevustesse ka teisi inimesi ning mitte tegutseda ainult klubiliikmetega isekeskis.
Metsatarekesse kogunes laupäeval umbes tosinkond mootorratturit, kes tõid lisaks mootorimürinale endaga kaasa ka veidi maiustusi ja tarvikuid, millest lastekodulastel puudus oli. Üleskutse oma seismajäänud sporditarbeid lastekodule annetada tehti Facebooki kaudu ja nii saadeti mõned uisupaarid Jõgeva poole teele koguni pealinna lähistelt. Lisaks kinkisid ka kohalikud mootorratturid ja nende sõbrad uiske, helkureid, mänguasju ja ühe suusakomplekti. Tabivere vald toetas sündmust, pannes kaasa mõned lauamängud, ning Piiri Hambaravi andis üle hambapastad.
Kuigi mootorratturid arvasid, et võtavad kõik ise kaasa, et Metsatarekese pere ei peaks ise kulutusi tegema, ootas neid ees tore üllatus. Nimelt oli Siimustis juba laual kuum tee, kohv ja pannkoogid, millel enne sõitmaminekut hea maitsta lasti.
Kasvatajad noorte vaimustust ei jaganud
Päeva põhisündmus oli ikkagi mootorratastega sõitmine. Iga lastekodunoor valis endale välja masina, mille sohver teda sõidutama asus. Algul olid noored pigem tagasihoidlikud ja sõitma kippusid esimestena kõige pisemad, kes ei häbenenud motikate otsa turnida ning lastekodu territooriumil kaherattalisega väikest ringi teha.
Pärast valis juba igaüks masina ning esile tõusid ka lemmikud. Üheks popimaks sõiduriistaks oli Aivo Kruulehe bike-tüüpi Honda CBR, millega sõitmise pärast tüdrukud lausa järjekorda võtsid ja vaidlesid, kes esimesena sõitma minna saab. Mõni neist soovis selle rattaga mitu korda sõita. Aivo ei olnud ka kade poiss ja sõidutas noori seni, kuniks tahtjaid jätkus.
Mootorrattale soostus istuma ka kasvataja Erika, kes enda sõnul esimest korda sellise liiklusvahendiga sõitis. Tema viis sõitma Heiki Ansberg oma oranži Kawasaki Ninjaga. Pärast kümmekond minutit kestnud sõitu tsikli tagaistmel tunnistas aga kasvataja, et teda valitses terve aja pigem sõiduhirm kui –rõõm.
Lapsed ja noored võtsid aga päevast viimast, valides mootorratturite raudsuksude vahel ja proovides sõitu nii bike –tüüpi mootorrataste kui chopperite tagaistmeil. Ka kasvataja Vaike ei jaganud noorte vaimustust ning keeldus viisakalt pakutud lõbusõidust.
Lisaks mootorratastega sõitmisele mängisid motomehed ja –naised lastega koos ringmänge, et tsiklisõidul kangeks jäänud ihuliikmed uuesti käima saada.
Ühiselt ka kelgutamisvõistlusele
Päeva lõppedes kinnitasid motoklubi liikmed ja noored, et see kohtumine ei jää viimaseks. Route 36 liige Kats pakkus välja, et ühiselt võiks osaleda Jääpurikafestivalil isetehtud kelkude võidusõidul Laiuse mäel. Metsatarekese kasvatajad lubasid korraldada laste seas kelguidee konkursi. Selle idee aitavad teostada Route 36 klubi liikmed ning ka võistlema on plaanis koos minna.
Need on vaid mõned ideed, mida Route 36 liikmed välja pakkusid. Nad kinnitasid ka, et noored võiksid ise ettepanekuid teha, mida edaspidi koos teha võiks.
Kats rääkis, et see oli vaid üks moodus, kuidas motoelu huvitavamaks muuta, ning esitas sellega ka teistele motondusega tegelevatele instantsidele üleskutse: “Tulge oma koobastest välja, tehke elu elamisväärseks ning oma hobi veelgi nauditavamaks.”
i
EILI ARULA
