Põltsamaa lähistel Rõstlas on juba aastaid paekivi kaevandatud. Kunagi kandis sellega tegelev ettevõte nime Põltsamaa Graniit, kuid nüüd paikneb seal ettevõtte Eesti Killustik AS üks suuremaid karjääre. Rõstlas toodetakse aastas umbes 2,4 miljoni euro väärtuses paekivikillustikku.
„Mina tegutsen siin alates 2010. aastast. Omanike koosseis pole selle aja jooksul muutunud,” ütles firma juhataja Andres Männart.
„ Eesti Killustik AS-i praegusteks omanikeks on ühelt poolt Levalex Invest ja Andres Lõhmus, teiselt poolt kuuluvad omanike hulka investeerimisettevõtte Redgate Capital kliendid ja partnerid. Nende osalus põhineb Eesti kapitalil,“ rääkis Männart.
Enne kui Eesti killustik selle karjääri omandas, neile teisi karjääre ei kuulunud. Tänaseks on ettevõte laiendanud tegevust üle Eesti.
Sisuliselt ongi tänane Eesti Killustik endine Põltsamaa Graniit, mis lisaks nime muutmisele on pärast ostu-müügitehingut tegevust Põltsamaa piirkonnast kaugemale laiendanud.
Uut kivipurustajat juhitakse automaatselt
„Kui me ettevõtte üle võtsime, jätkasime killustiku tootmist nõukogude päritolu purustitega. Nüüd on valmimas täiesti uus purustamise ja sõelumise kompleks. Praeguseks on see paigas ja käib häälestamine. Võin kinnitada, et see on Eesti üks moodsamaid, kui mitte kõige moodsam kivipurustamise-sõelumise kompleks,” sõnas Männart.
Uut seadet juhitakse automaatselt. Tehnoloogiliselt kivipurustamise protsessis midagi uut ei ole.
„Laadurid ja ekskavaatorid oleme aja jooksul kõik välja vahetanud. Kõige rohkem on meil firma Volvo masinaid. Oleme kasutanud ja kasutame ka Komatsu, Hitachi ja Caterpillari tehnikat. Karjäärisisese töö teevad ära üks ekskavaator, kaks laadurit ning neli kallurit. Vajadusel oleme masinaid rentinud. Ka toodangu maht on jäänud meil enam-vähem samasuguseks, nagu see oli siis, kui me selle ettevõtte omandasime. Keskmiselt müüme 400 000 tonni killustikku aastas. Kõige intensiivsema tootmisega suvekuudel veame siit välja 40 000 tonni killustikku kuus ehk kuni 2000 tonni päevas. See tähendab umbkaudu 70 autokoormat päeva kohta,” selgitas Männart.
Kogu Jõgevamaa peale kokku läks möödunud aastal karjääridest välja poolteist miljonit tonni killustikku. Tänavu on üks suurematest objektidest Viljandi-Karksi-Nuia tee Loodi-Sultsi lõigu ehitus, mis algab mais. Suurem osa Lõuna-Eestis vajatavast killustikust toodetakse Jõgeva maakonnas.
Uuringualad Rail Balticu trassi ääres
„Praeguseks on Rõstla karjäärile lisandunud Raikküla karjäär Raplamaal, Anelema karjäär Pärnumaal ja viimasena Eivere karjäär Järvamaal. Paekarjääridele lisaks on liivakarjäärid Tartumaal Aardlapalus ja Pärnumaal Potsepas. Alates maikuust lisandub nimistusse Pannjärve liivakarjäär Ida-Virumaal. Menetluses on veel Jõgevamaal Siimusti liivakarjääri kõrval asuva Soosaide liivakarjääri kaevandamisluba. Varem kuulus Soosaide karjäär maanteeametile. Seoses tulevase, siiani veel loodetava Rail Balticu ehitamisega, on meil veel uuringualad selle raudtee trassikoridori vahetus läheduses Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal. Rõstlast killustikku nii kaugele vedada ei tasu. Kui killustiku keskmine müügihind on 6 eurot tonn, siis iga lisanduva 15 veokilomeetri järel muutub tonni hind euro võrra kallimaks. Paekarjääre on Eestis päris palju, ainult Lõuna-Eestis on paekivikihid väga sügaval ning tulevad taas maapinnale lähemale Eesti-Vene piiri lähedal Marinova karjääris Põlvamaal. Lõuna-Eestisse on ka Lätist killustikku veetud. Tänu sealsele maksusüsteemile, saadakse Lätist killustikku odavamalt. Paekivi kaevandatakse vaid nii palju, kui on vaja,“ kinnitas firmajuht.
Rõstla maardlas on uuritud ja kinnitatud paekivivaru üle 4 miljoni kuupmeetri. Ühes kuupmeetris kivimis on ligi 2,5 tonni materjali, mis teeb kokku 10 miljonit tonni killustikku. Sellise koguse paekivi kaevandamiseks läheb Männarti sõnul veel veerand sajandit aega. Koos kaevandamisloaga saavad ettevõtted kaasa ka tühjade kaevanduste korrastamise kohutuse. Enamasti tekivad vanadesse karjääridesse veekogud, sest paekivi kaevandatakse põhjavee loomulikust tasemest sügavamal.
„Niipea, kui Rõstlas kaevandamine lõpetatakse ja vett sealt enam välja ei pumbata, võiks kaevandamise ala kuni 5 meeri sügavuse vee alla jääda. Kui paekivikihi paksus on seal umbes 10 meetrit, siis umbes pool sellest asub allpool põhjavee taset. „Meil on siin tulnud ka mõned uued kaevud rajada, kuid tegelikult on põhjavee tase aja jooksul stabiliseerunud. Teatavasti tuleb paekivi maa seest kätte saamiseks seda lõhata. Lõhkamisega tegeleb teenustööna Yit Infra Eesti AS,“ rääkis Andres Männart.
Tark tehnoloogia vajab nutikaid inimesi
„Töötajaid on karjäärides ühtekokku 60, neist on Rõstlas kohapeal ametis kümmekond. „Kuid suvisel hooajal oleme inimesi ka juurde võtnud, näiteks puhkuste ajal asendajatena. Põhiliselt on meil siiski puhkused talvel. Jõuludest kuni jaanuari esimese või teise nädala lõpuni on meil kollektiivpuhkus. Ka külmakraadid võivad meid mõneks ajaks puhkusele saata, sest metall muutub alla miinus 20 kraadi rabedaks. Aga üldiselt töötavad karjäärid aastaringselt, nii ka siin Rõstlas,” selgitas Männart.
Tänapäeval on vaja põhiliselt masinate operaatoreid. See omakorda eeldab, et töötajad on kvalifitseeritumad. Kuid palgad on firmas aja jooksul tublisti tõusnud ning töötasu on üle keskmise. „Ei ole kuulnud, et mehed palga üle nuriseksid. Arvestatava osa oma tulust maksame ära ressursitasuna. Nii saab riik maksudena rohkem raha kui omanikud puhaskasumina. Teatavasti läheb osa ressursitasust kohalikele omavalitsustele, mis on neile arvestatavaks tuluallikaks,“ lisas Andres Männart.
Tema sõnul on karjääri kasutusele võtmine väga kapitalimahukas ettevõtmine ja seetõttu tuleb materjal sealt maksimaalselt ära kasutada, et Eestimaal kaevandusi võimalikult vähe oleks.
TOOMAS REINPÕLD
