Rootsi pealinnas on kartuliroosil rikkalik saak. Üle mere jäid silma …. pargiroosid!
Enne õppeaasta algust sai käidud neid Stockholmis vaatamas. Kuna rootsi keelt ei oska ja sõnastikki unus maha, siis jäi üle loodust vaadelda, mis ei vajagi mingit sõnaraamatut, seda saab meeltega “tõlkida” ja ligipääsemiseks ei pea eraldi piletitki hankima!
Pipi muuseumi ja ühtlasi pronksist Astrid Lindgreni lähedal paelus mu silma tee ääres laiutav kurdlehise roosi hekk, kus koos kaunite küpsete viljadega võis näha ja haista lõhnavaid õisi. Sensitiiv Linnamägi on väitnud, et roosid tõstavad meie eluvõngete sagedust, jagavat õilsust ja suuremeelsust! Ja kurdlehine roos tugevdavat inimese eluvett, korrastavat neerusid ja põit! Mõtlesin, et miks mitte proovida ka vilju, nagu lapsed seda teevad. Need olid enamasti väga küpsed, sügavpunase tooniga ja maitsvad, nii et jäingi einestama.
Imestasin, et ma varem pole avastanud nii maitsvaid looduseande. Olen varem proovinud teiste kibuvitsade marju, mille mahlane osa on napp ja karvased seemned kipuvad kurku kinni jääma. Rahvas nimetab vilju lihtsalt kibuvitsamarjadeks, botaanikud tõrsikuteks. Nimi nimeks, aga suuruse poolest on mitmed tomatisordidki neist väiksemad! Väga tõhus korjata. Varusingi kaasa!
Kurdlehine roos on pärit hommikumaalt, Jaapanist. Seal kutsutavat teda viljade sarnasuse tõttu rannatomatiks, aga meil on levinud kartuliroosi nimi, sest kurrulised lehed meenutavad kartulilehti! Huvitav, et roosõieliste sugukonda kuuluv kurdlehine kibuvits on oma rahvakeelsed nimed saanud kahelt maavitsaliste sugukonna esindajalt! Et taim ja eriti ümarlapergused viljad on meeldinud lindudele, loomadele, ka inimesele, siis nende abil ongi seda levitatud. Kibuvits on saanud ka Eesti taluaedade kõige esimeseks ilupõõsaks. Ja algseks levitajaks on olnud meri, sest viljad kannatavad kauast hulpimist lainetel! Meiegi randadele on põõsad jõudnud inimese kaasabita ja Valgrel on romantiline laulgi roosist rannaliival…
Koju naasnud, pesin Rootsist toodud roosiviljad ära ja panin kaussi. Kaugelt vaadates paistis, nagu oleksid seal tomatid! Neid võiks ka talveks kuivatada, elektriahjus pidi seda 50 kraadi juures teha saama, ainult enne tuleks marjad pooleks lõigata ja seemned välja võtta. Ja C-vitamiini pole siis vaja apteegist hankida, sest meie taimedest sisaldab kibuvits seda kõige enam! Ka karotinoide ja kaaliumi on palju. Nüüd vaatasin ka Tallinnas selle pilguga ringi, et kuidas siin roosidega lood on. Liivalaia tänava ja Ehitajate tee ääres kohtasingi kartuliroosi, seda peetakse vähenõudlikuks ja vastupidavaks pinnakattetaimeks, mida maastiku elavdamiseks ja väikestele loomakestele varjumispaikadeks magistraalide äärde istutatakse. Ainult vilju tundus olevat vähem, igal juhul ei olnud nad sugugi veel nii küpsed, hoopis heledamad ja kõvema viljalihaga.
Stockholmis olevatki kliima pehmem kui teistes samade laiuskraadide linnades. Aga avastasin jälle ühe vana tuttava, mida ei pea mere tagant otsima minema — meri on ta Eestissegi toonud, ja juba ammu.
i
EHA NÕMM
