Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Klaire Ründva paneb allpool meile kõigile südamele, et me ka jalgrattal või rolleril liiklemist sama tõsiselt võtaksime kui autoroolis olemist. Pealegi näitab elu, et kui liikluskeerises satuvad vastuollu autojuht ja jalgrattur, jääb kannatajaks enamasti viimane. Loomulikult ei unusta me keegi seitsme aasta eest Lauri Ausiga juhtunut. Ega sedagi, et tema manalateele saatnud autojuht ei olnud kaine. Üleeile avati Luual, hoonel, mida kohalikud rattabaasi nime all tunnevad, hukkunud rattasportlasele ja tema vähki surnud treeningukaaslasele Toivo Reinovile mälestustahvel, mis muu hulgas sedagi meelde tuletab, kui habras on tegelikult inimelu ja kui suurt vastutust kannab meist igaüks nii enda kui teiste elu ja tervise säästmisel.
Keerulisemaks teeb aga teistega arvestamise asjaolu, et autost ja rattasadulast mõned asjad ja olud sarnased ei paista. Kui näiteks ratturil valges suveöös veel enda arvates nähtavus küllalt hea, siis roolisolija näeb väntajat vaid hädavaevu ja viimasel minutil. Ja kindlasti ei pruugi rattasadulas rühkija ihu- ega vaimutervisel midagi viga olla, kui sõiduk pisut ebakindlalt liigub — meie teeservad pole kuigi siledad. Hoidkem ja märgakem üksteist, hoidkem üksteise habrast elu!
22. juuli 2010
