Valentinipäevale ehk sõbrapäevale järgnenud nädal oli Jõgeva Ühisgümnaasiumis tavalisest rohkem inglisekeelseid tegemisi täis. Teist korda toimus päris suur ettevõtmine – inglise keele nädal. Valisime just välja valentinipäevale kõige lähemal oleva nädala, et saaks haarata kaasa kogu koolipere – ka need, kes inglise keele õpingutes päris algajad
Kõige nooremad võistlesid valentinikaartide valmistamisel, kuhu pidi olema kirjutatud inglisekeelne salmike. Kuna selliste kaartide saatmise komme sai alguse just Suurbritanniast, oli kaartide meisterdamine väga heaks keelenädala stardiks. Gümnaasiumiastme õpilastele otsustasime anda puremiseks tunduvalt kõvema pähkli. Kui eelmisel aastal oli selleks inglisekeelsete armastuskirjade konkurss, siis sel aastal otsustasime romantiliste inglisekeelsete luuletuste kasuks.
Hoolimata sellest, et esialgu pidasid nii mõnedki ülesannet üle jõu käivaks ning see tekitas ehk natuke trotsigi, oli tulemus üle ootuste hea. Etteantud miinimumnorm, kaks neljarealist salmi, ületati tunduvalt, ja õpilaste sulest sündisid ilusad, emotsiooniderohked luuletused. Kuna paari-kolme kõige kaunimat luuletust oli praktiliselt võimatu välja valida, siis jagus tublimatele auhindu ohtrasti. Meie, õpetajad, arutasime isekeskis, et meile oleks see ülesanne ilmselt üle jõu käinud. Või mine tea…
Inglise keele nädala põhirõhk oli siiski Suurbritannia teemal, sest seda käsitleti ka tänavusel maakondlikul 7.-8. klasside viktoriinil. Miks siis mitte jagada neid teadmisi kogu kooli õpilastele, seda enam, et lõpueksamitel peavad kõik seda teemat valdama. Ühendasime meeldiva kasulikuga – kõik teise korruse jalutusruumi seinad olid tihedalt täis infot nii teksti kui piltide näol.
Uskumatult hea on olla õpetaja arvutiajastul! Internetist võib leida infot absoluutselt kõige kohta. Kakskümmend aastat tagasi oleks sellise väljapaneku korraldamine olnud vaevarikas käsitsi kirjutamine ja joonistamine. Reede õhtul panime inglise keele õpetajatega üles kogu materjali, eeldades, et õpilased loevad selle läbi järgneva nädala esimese nelja koolipäeva jooksul. Ja seda tehtigi väga agaralt. Rõõmustas see, et peamiselt omandati infot vahetundide ajal. Natuke pidime kasutama ka veenmist ja muid ergutusvahendeid. Eriti põnevaks kujunesid väikesed viktoriinid inglise keele tundides. Küsimustele leidis vastused jalutusruumi seintelt. Siginat-saginat oli rohkem kui tavaliselt, aga see tasus ennast ära saadud teadmiste hulgaga. Mis saab ühele õpetajale rohkem rõõmu valmistada kui õpilane, kes selle asemel, et vahetunnis niisama aega surnuks lüüa, seisab, pliiats ja paber käes, ning loeb ja teeb märkmeid.
Inglise keele nädala finaaliks oligi suur viktoriin kolmes vanuseastmes. See, et neljaliikmelise võistkonna panid välja eranditult kõik kooli klassid, polnud üllatav, sest eelmisel aastal oli just täpselt samamoodi. Üllatav oli aga see, et 10. klassi võistkond “tegi ära“ abituuriumile.
Juba varsti tuleb hakata mõtteid koguma järgmise õppeaasta keelenädalaks, sest üks rüblikust koolipoiss juba uuris, kas järgmisel aastal saab jälle võistelda.
iii
RITA SILDNIK, Jõgeva Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja