Homme sada aastat tagasi (19. veebruar 1920 – 27. detsember 2007) sündinud kirjanik Jaan Krossi seob Jõgevamaaga ennekõike Põltsamaa vallas paiknev Võisiku, kus toimub tema ühe silmapaistvama romaani „Keisri hull“ tegevus.
„Keisri hullu“ kesksed tegelased on demokraatlike vaadetega Võisiku mõisnik Timotheus Eberhard von Bock, kes 1818. aastal kirjutas Venemaa keisrile Aleksander I impeeriumi sisekorda kritiseeriva ja uue konstitutsiooni põhimõtted väljapakkuva kirja, mille koostamise eest ta vangistati Peterburi Schlüsselburgi kindlusesse, ning tema talurahva seast pärit abikaasa Ewa Catherine.
Jaan Kross on rääkinud „Keisri hullu“ saamisloost ka lugejatega kohtumisel Jõgevamaal. „Eelmisel korral lubatud raamat ebatavalise saatusega Võisiku mõisahärrast on nüüd valmis,“ märgitakse 1979. aasta 26. aprillil ajalehes Punalipp ilmunud artiklis, mis annab ülevaate Põltsamaal toimunud kohtumisest Jaan Krossiga.
Külas Hektol
Artikli autor H. Nõlvak jätkab nii: „Kross rääkis oma üldisest kiindumusest ajaloolisse ainevalda, aga samuti mõningatest seikadest, mis sundisid teda otsustama just Bocki elu ja tegevuse kujutamise kasuks. Kui palju kirjavahetust, kui palju läbilapatud arhiivitoimikuid, kui palju käike sündmuskohtadesse! Kuulad seda juttu ning imetled autori tohutut töövõimet ja visadust, meenutad raamatu lugemisel saadud elamust ja imetled veelgi rohkem kirjaniku sõnaseadmise oskust, tema võimet tuua ammuolnud ajad meile lähedale ja ometi kõnelda kõige tänapäevasematest probleemidest.“
1983. aastal oli Jaan Kross koos abikaasa Ellen Niiduga külas Jõgeva noorteklubil Hekto. „Jaan Kross on tunnetanud oma missiooni meie rahva ajaloo mõnede vähem valgustatud tahkude lugejate ette toomises. On sellegagi omad probleemid: kui palju võib kirjanik kroonikafaktidest fantaasiasammul eemalduda, kuidas ajaloolistele isikutele raamatulehekülgedel elu sisse puhuda,“ kirjutas Punalipus ilmunud artiklis sündmust kajastanud ajakirjanik Riina Paulus (praegu Mägi).
Võisiku-Kundrussaare külaseltsi kauaaegne eestvedaja Loniida Bergmann meenutas usutluses Vooremaale, et Jaan Kross on korduvalt käinud Võisikul. „Ta oli avara silmaringiga, sõbralik mees, kellega alati oli hea suhelda. Kokku saime tavaliselt Võisiku mõisa kalmistu väravas. Sealses perekabelis on Timotheus von Bocki ja Ewa viimane puhkepaik,“ ütles teenekas kogukonnaelu eestvedaja, kes on korraldanud koostöös Põltsamaa vallaga ajaloohõngulise surnuaia ja Bockide matmispaiga korrastamist.
Külaseltsile nimi
„Kui käesoleva sajandi algul Võisiku-Kundrussaare külaseltsile nime valisime, otsustasime „Keisri hullu“ naispeategelasest inspiratsiooni saades selle nimeks panna Ewa,“ ütles Loniida Bergmann. Ta märkis sedagi, et Jaan Kross on korduvalt kohtunud Põltsamaa kirikuõpetaja Herbert Kuurmega.
Krossi romaaniga seonduvat kajastatakse mitmes raamatus. Karl Hein raamatus „Ajaloolised isikud Eesti ilukirjanduses“ väidab, et Kross raamatu kirjutamise ajal ei teadnud, et Timotheus von Bocki vanaema oli Peeter I sohitütar Helene Shultze.
Raamatu pealkirjast lähtudes kirjutab Hein: „Krossi „Keisri hullus“ on Timo hullumeelsus läbiv teema. Kas Timo on tõepoolest vaimuhaige, nagu väidab keiser, või süüdistatakse teda meelesõgeduses vaid seetõttu, et ta oli julgenud keisrile oma kirjas tõtt rääkida.“ Hein arvab, et Kross pole Timo hullumeelsuses täiesti veendunud.
Soome keele ja kirjandusteadlane ning tõlkija Juhani Salokannel (Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaat) avaldab oma raamatus Krossist arvamust, et Timo ja Ewa armastus on suurim ja ehedaim armastus kirjaniku loomingus üldse. „See, kui täiuslikult see hõlmab romaani tegelasi, sündmusi ja raamatu teemasid, annab tunnistust terviku haruldasest õnnestumisest,“ kirjutab Salokannel.
Õigusteadlane ja tänane Põhja-Tallinna linnaosa vanem, Jõgeva valla aukodanik Peeter Järvelaid meenutas usutluses Vooremaale, et kui professor Ilmar Rebase eestvedamisel taastati Eesti akadeemilise õigusteaduste selts, moodustasid seltsi ajalootoimkonna tema ja juristiharidusega Kross.
Ajaloolised paigad
Järvelaid kohtus Krossiga tema kodus kirjanike majas. Vestlustes olid kõneaineks meie ajaloolised valikud ja muu hulgas seegi, miks paljud eesti üliõpilaste seltsi liikmed läksid 1940. aastal üle punaste poolele.
Peeter Järvelaid, kes peab „Keisri hullu“ Krossi parimaks teoseks, meenutas sedagi, et käis kirjanikul külas koos oma vanema pojaga, kellel kirjanik lasi katsuda oma Helsingi ülikooli audoktori mõõka.
Riiklikul tasemel on väärtustatud ka „Keisri hulluga“ seotud tegevuspaiku. Võisiku mõisa kalmistu ja kabel võeti riikliku kaitse alla 1997., perekonnakalmistu piirdemüür 1999. aastal.
Timotheus von Bocki ja tema pere elupaigas avati 1925. aastal hooldekodu – vanurite ja nõdrameelsete varjupaik.
Põltsamaa raamatukogus põhjustas Jaan Krossi 100. sünniaastapäev digirevolutsiooni, sest lisaks raamatunäitusele riiulil avati esmakordselt kirjaniku elust ja loomingust virtuaalnäitus.
JAAN LUKAS
