Möödunud neljapäeval viis Eesti Lasteaednike Liit lasteaias “Rohutirts” läbi ideedelaada. Lasteaedade õpetajad käisid otsimas ning jagamas kogemusi ja ideid, et lastele õppekava omandamine huvitavamaks muuta ning nende silmaringi avardada rohkem, kui riiklikus õppekavas ette nähtud.
Kuigi lasteaiaõpetajad saavad tööoskused koos pedagoogilise haridusega, jääb kuivast kooliteadusest laste arendamise juures pahatihti väheseks. Neilt ootavad loovat lähenemist nii lapsevanemad kui väikesed kasvandikud. Selleks, et leida uusi ideid laste arendamiseks, kutsusid Eesti Lasteaednike Liidu Jõgevamaa liikmed lasteaiatöötajad “Rohutirtsu” lasteaeda ideid koguma ning neid ka jagama.
Loomingulisusest nappust pole
Laps õpib läbi mängu ning heaks arendajaks on varajases eas ilmtingimata käeline tegevus. Lasteaiaõpetajad peavad olema ainete õpetamisel loomingulised, mitte monotoonselt kuiva teksti ette lugema, sest teadmisi pole rüblikutele võimalik “kapaga pähe kallata”. “Rohutirtsu” lasteaia õpetaja ja ideedelaada üks eestvedaja Merle Jegorova kinnitas, et õnneks on enamik lasteaia töötajaid loomingulised ning suudavad teha oma tööd nii, et lastel õppimine huvitav ja lõbus oleks.
Seda, et lasteaiaõpetajatel loomingulisusest puudust ei ole, oli näha ka ideedelaadal, kuhu paljude lasteaedade esindajad olid kaasa võtnud mitmesuguseid arendavaid atribuute, mis neil oli ühiselt välja mõeldud. Näiteks demonstreerisid Põltsamaa “Tõrukese” lasteaia õpetajad oma asutuse töömeeste leiutatud trenažööri, mis oli kunagi olnud tavaline laste jalgratas, mille abirataste toed puitplaadi külge kinnitatud, nii et tagaratas on õhus. Sellise masinaga saab rattasõiduoskust meeles hoida ka talvisel ajal toas.
Investeering lasteaedadesse on investeering meie tulevikku
Lasteaiaõpetajad on hakanud üha enam oma tegevust varieerima. Näiteks korraldavad Põltsamaa “Mari” lasteaia rühmaõpetaja Jaanika Sitsmann ja muusikaõpetaja Tuuli Jukk muistendite ja juttude lugemise õhtuid, kuhu on kaasatud ka lapsevanemad. Juttude vahele mängitakse muusikat. Tuuli Jukk julgustas kõiki lasteaiaõpetajaid muusikariistu kasutama isegi siis, kui õpetajal pole muusikalist haridust. Ka triangli või kellamänguga saab juttude vahel meeleolu luua.
Jaanika ja Tuuli tulid välja mõttega, et alati ei tähenda koos viibimine veel piisavat lävimist omavahel. “Täiendkoolitusel ütles üks õpetaja väga tabavalt, et me oleme küll koos, kuid me ei kohtu,” ütles Tuuli Jukk, pidades silmas seda, et oma perega ühes toas koos süües või televiisorit vaadates ei suhelda üksteisega piisavalt ning seetõttu ei olda enam võib- olla ka nii ühtsed, nagu üks pere olla võiks.
“Mari” lasteaias on paaril korral läbi viidud videvikuõhtuid, kus iga kord paluti ühel lapsevanemal või vanavanemal rääkida lastele mõni muistend või vahva lugu oma elust. Samas rõhutasid sealsed õpetajad, et traditsioonilised ja tuntud muinasjutud nagu “Lumivalgeke või “Okasroosike” sellesse õhtusse ei sobi, sest neid teab ju igaüks. Lapsevanemad otsisidki selleks sündmuseks vanu ja mitte väga laialdaselt tuntud eesti rahva muistendeid või rääkisid lõbusaid seiku oma elust. Juttude vestmine on kahtlemata lähendavam ning ka arendavam tegevus kui õhtuti nüri ilmega televiisori või arvuti taga istumine.
Et olla loominguline ja muuta laste päev lasteaias huvitavamaks ja õppimiseprotsess mitmekesisemaks, on paraku mõnikord tarvis ka raha, mida pole teatavasti kunagi kusagil piisavalt palju. Merle Jegorova kinnitas, et nende lasteaias pole olnud tarvidust mingi idee elluviimiseks lapsevanematelt lisaraha kasseerida. Samas on aeg vahel väärtuslikumgi, ja seda on õnneks paljud lapsevanemad nõus lasteaiale kulutama. Samas tõdes lasteaednike liidu juhatuse esinaine Liili Pille, et lasteaiad sõltuvad omavalitsustest ja nende võimalustest. Veel lisas Pille, et Eestis on omavalitsuste ja seetõttu ka lasteaedade võimekus paiguti väga erinev ning igal pool tuleb tõestada, et lasteaedadesse investeerimine on vajalik. “Lapsed on ju meie tulevik ja me peame hakkama mõistma, et on aeg investeerida inimesse ja väärtustada inimest,” rõhutas ta.
i
EILI KOITLA
