Loominguline tegevus ükskõik mis sfääris, olgu siis tegemist õpetaja, arsti, poliitiku, majandusmehe või kooliõpilasega, eeldab loovust.
Uue probleemi püstitamiseks, selle lahendamiseks peab iga inimene (poliitik, ettevõtja, pereliige jne) alati mõtlema nii, nagu ta varem pole seda teinud. See aga tähendab, et argimõtlemisele peab lisanduma inspiratsioon ja seoste tunnetamine toimuvate protsesside vahel.
Eriti oluline on protsessidevaheliste varjatud seoste avastamine, nende teaduslik läbimõtlemine. Eelnev tuleneb sellest, et kõik protsessid alluvad inimtahtest sõltuvate ja sõltumatute seoste toimele. See võimaldab inimesel prognoosida ta enda tulevikku, ettevõtte, ühiskonna edasist arengut sõltuvalt valitud erialast, ettevõtte, ühiskonna arendamise strateegiast, vahenditest, nende realiseerimise viisidest jne.
Puudub analüüsioskus
Eesti inimesed on teinud nii enda kui ka ühiskonna arenguks palju õigeid otsuseid ühiskonnas valitsevate seoste tundmaõppimise ja rakendamise kaudu. Kuid kahjuks on lubamatult palju ka eksitud, sest ei ole tuntud või tahetud tunda ühiskonna arengus eksisteerivaid seoseid, rääkimata nendesse sügavuti tungimisest.
Näiteks väga oluline on edasiõppija otsus koolide ja erialade valikul. Meie noored teevad küllaltki palju läbimõtlemata otsuseid ning hiljem tahetakse vahetada nii kooli kui ka eriala. Viimasel ajal on sellest ajalehtedes juttu olnud. Viga peitub peamiselt selles, et õpilased ise ei ole seoseid oma soovide, võimete, ühiskonna vajaduste, võimaluste jne vahel piisavalt uurinud. Tulemuseks on kaotatud aeg, purunenud eluunistused, stress, millega kaasnevad tervisehäired, uimastite ja alkoholi kasutamine jne.
Toetudes oma kogemustele kõrgkoolis ja gümnaasiumis, tuleb kurbusega tõdeda, et küllaltki oluline osa üliõpilastest, rääkimata gümnaasiumiõpilastest, ei oska vajalikult analüüsida ühiskonnas valitsevaid seoseid ning nendest järeldusi teha. Kui me seda kesk- ja kõrgkoolis rohkem õpetama ei hakka, maksab see meile valusasti kätte. Saame ju tulevased poliitikud, ametnikud jt, kes ei oska seoseid enda ega ka ühiskonna huvides tunnetada ega rakendada. Arvan, et seda oleks vaja enam käsitleda ka täiendõppes, kursustel jne. Poliitikute, riigiametnike jt mitteküllaldane seoste tundmine või nende mittearvestamine on toonud ja toob Eesti Vabariigile suurt kahju.
Lihtsad seosed
Võtame sellise küsimuse nagu arstiabi alarahastamine, mida on põhjendatud rahanappusega. On vähendatud näiteks üksikisiku tulumaksu. Selline maksude alandamine toob kasu põhiliselt rikkamatele inimestele, kellel on kättesaadav ka tasuline või hoopis välismaine arstiabi. Eesti ühiskonnale tervikuna läheb tulevikus arstiabi alarahastamine aga kalliks maksma, sest kaugelearenenud haiguste ravi on tihti väga kulukas, ravitulemused üldiselt viletsamad, väheneb terve ja elujõulise tööjõu osakaal jne.
Kõige selle tulemusel halvenevad ettevõtetes, ameti- ja teadusasutustes töötulemused, tervishoiutöötajad lahkuvad eelkõige maakohtadest, mis omakorda halvendab seal arstiabi kättesaadavust. Tulemuseks on aga noorte, tihti ka vanemate inimeste lahkumine piirkonnast, kus arstiabi on halvasti kättesaadav.
Suuri probleeme on toonud ja toob kaasa õpetajate madal töötasu ja teised kooliprobleemid, eriti kui sellega kaasnevad ebasoodsad elutingimused, muidugi eelkõige ääremaadel.
Kuulasin kunagi ühe haridusteadlase loengut, kus ta väitis, et õpetajad, kes lähevad maale tööle, saavad võrreldes teiste sealsete töötajatega küllaltki head palka. Sellest tulenevalt olevat õpetajate palkadeprobleem aktuaalne eelkõige Tallinnas, kus keskmised palgad on tunduvalt kõrgemad.
Unustati aga, miks lahkuvad õpetajad maakoolidest või ei taha sinna tööle asuda. Põhjuseks on halvemad olmetingimused jne. Kaunis loodus ja teised soodsad tegurid maal väga tihti neid puudusi üles ei kaalu. Iga maaõpetaja võrdleb samuti oma töötasu ning teisi tingimusi linnaõpetajaga või teiste erialatöötajate töötasudega ning kui seal on vabu huvitavaid ja tasuvaid töökohti, siis asubki ta tööle sinna. Minnakse ka välismaale. Siin ilmnevad lihtsad, kuid kõigile arusaadavad seosed.
Tuleviku seisukohalt halvad lahendused
Võtame üldse palkade probleemi. Tööle mittevastav palk, mida teatud erialade inimesed saavad, võib anda küll momendil kokkuhoiu, kuid toob kaasa eelkõige kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu liikumise kas suurematesse linnadesse või välismaale. Hiljem, kui tööjõudu napib, võib see tuua hoopis suuremat kahju. Tulemuseks on ka süvenev tasakaalustamatus vabariigi erinevate piirkondade vahel. See omakorda on toonud ja toob kaasa inimeste rahulolematuse.
Majandus- ja sotsiaalsfääri probleemide lahendused, mis on suunatud tänasele päevale, võivad seega tuleviku seisukohalt olla väga halvad. Hädaohumärgid paljudel aladel on juba nähtavad ja tunnetatavad. Kahjuks ei oska ega taha osa inimesi, kes on pandud neid ohte analüüsima, ära hoidma või vähemalt leevendama ning nende eest vastutama, seda näha.
Viimasel ajal on palju räägitud eelarvekärbete solidaarsusest, mille järgi kõik elanikkonna kihid peaksid ühtemoodi kannatama. Tegelikult mõjutab praegune kärpepakett minu arvates negatiivselt kõige enam väikese sissetulekuga perekondi ja pensionäre. Näiteks vähendati pensionitõusu, kuid samas on paljudes piirkondades küttekulud väga palju tõusnud. Kallinesid arstirohud, elekter. Kõik see mõjutab väga tugevalt vaesemate elanike normaalset elu.
Väikese sissetulekuga inimestel on ju toimetulekuks iga sent arvel. Kui aga 40 000 kroonise palgaga töötajal väheneb palk 4000 krooni võrra, siis ei peaks see eriti tema toimetulekut mõjutama.
Sotsiaalsfääri ülalpidamiseks on vaja täiendavat raha. Võib-olla oleks õige tõsta tulumaksu, või veelgi õigem – viia sisse astmeline tulumaks? Võibolla on vaja veel ka muid abinõusid? Kui palju tõsta makse?
Jällegi ilmnevad seosed, mis vajavad sügavuti uurimist. Kindlasti on iga probleemi puhul vajalik selle kriitiline analüüs ning erinevate seisukohtade väljatoomine, parimate lahenduste otsimine. Ainult nii on võimalik minna probleemidesse sügavuti ja perspektiivselt. Seoste tundmine, kriitiline analüüs võimaldavad kõrvale heita kõlbmatu ja võtta kasutusele kontrollile vastupidavad seisukohad. Selleks peab iga indiviid, poliitik, ametiisik teda huvitavaid nähtusi sügavalt ja mitmekülgselt uurima, välja selgitama otsustava tähtsusega lülid. Seoseid on tegelikkuses lõpmata palju. Selleks tuleb neid iga probleemi juures püüda rühmitada. On olemas pinnalised seosed ja sisemised seosed, olulised ja ebaolulised, püsivad ja ebapüsivad. Alati, ükskõik missuguse probleemi lahendamise juures, jääb kahjuks osa seoseid ka avastamata. See muudab iga otsuse, rohkem või vähem riskantseks. Sotsiaalsete, majanduslike, regionaalsete jt probleemide terviklik, tulevikule suunatud lahendamine loob eeldused ühiskonna arenguks.
iii
ALLAN METSA, majandusteadlane
